Loe, millised muudatused teeksid Eesti ettevõtjasõbralikumaks

Kaubanduskoja juhatuse esimees Toomas Luman saatis ettevõtlusminister Liisa Oviirile ettepanekud, kus ta rõhutas vajadust sisuliselt reformida ettevõtluse tugistruktuurid ning teha seda valdkondadeüleselt.

Praegu on nii, et see hõlmab eelkõige majandusministeeriumi, kuid antud protsessis tuleks vaadata kõiki haldusalasid, teatas Kaubandus-Tööstuskoda.

Ettepanekutena on toodud peamised aspektid, kuidas tänast ettevõtluse tugistruktuuride süsteemi muuta ettevõtjasõbralikumaks ning efektiivsemaks. Kaubanduskoja juhatuse hinnangul teeb enim muret tugistruktuuride killustatus ning tegevuste laialivalguvus, mis on toonud kaasa riiklike organisatsioonide kasvamise.

Sageli on see toimunud ka juhitamatult ning arvestamata organisatsiooni ja selle tegevuste jätkusuutlikkust ja efektiivsust. Probleemiks on ka riiklike organisatsioonide liigne lähtumine poliitilistest või ametkondlikest huvidest. Kokkuvõttes ei pruugi need teenida ühel hetkel enam ettevõtjate huve ega lähtuda ettevõtjate vajadustest.

„Meil, kaubanduskoja juhatusega on kõrged ootused ministrile tugistruktuuride reformi osas,“ leidis Toomas Luman.

Kaubanduskoja juhatus tegi ettepanekud reformimisel lähtuda järgmisest

1 Kasu tugistruktuurist peab tekkima avaliku teenuse kvaliteedi, eesmärgistatuse ja efektiivsuse kasvust. Neid eesmärke tuleb selgemalt püstitada.

2 Kavandatavale reformile tuleb seada tervikuna selged ja mõõdetavad eesmärgid ning see peab hõlmama enamate ministeeriumite haldusalasid kui vaid MKM. Vaid siis on võimalik tagada reformi edukus.

3 Vähemalt pooled esindajad ettevõtluse arendamisele suunatud organisatsioonide nõukogudes peaksid olema ettevõtluse katusorganisatsioonide esindajad ning nõukogu liikmete töö ei tohiks olla tasustatud.

4 Tugistruktuuri tegevused tuleb siduda tootlikkuse kasvu toetavaks ning teenuste kvaliteet peab tõusma. Omategevuste puhul tuleks lähtuda põhimõttest, et vähem on parem.

5 Riigisektori teenused ei tohiks konkureerida erasektoris väljaarendatud kompetentsiga. Ei tohiks olla teenuste dubleerimist. Eriti ettevaatlikult tuleb suhtuda riikliku tugistruktuuri poolt omateenuste laiendamisse.

6 Regionaalsete tugistruktuuride roll ja ülesanded tuleb üle vaadata. Seda eriti haldusreformi taustal ning sellele seatud eesmärke arvestades.

7 Tugistruktuuris muudatusi kavandades tuleb eraldi käsitleda nii potentsiaalsetele välisinvestoritele suunatud tegevusi kui ka riigi üldisele tuntusele suunatud tegevusi.