Eelarvenõukogu hinnangul on rahandusministeeriumi 2015. aasta kevadprognoos sisu poolest sobiv alus riigi eelarvestrateegia väljatöötamiseks. See kajastab hästi väliskeskkonna oodatavaid arenguid ning kirjeldab piisavalt nii valitsuse kulutamisvõimalusi kui ka tulude laekumisega seonduvaid riske.

"Kuigi majanduskasvu väljavaade on võrreldes eelmise prognoosiga pisut halvenenud, on maksulaekumine lähiaastatel jätkuvalt hea. Sellest hoolimata saavutatakse prognoosiperioodil eelarve nominaalne tasakaal alles 2018. aastal ja struktuurne eelarvepositsioon on rahandusministeeriumi hinnangul aastatel 2017−2018 puudujäägis. Seejuures ei ole prognoosis veel arvestatud uue koalitsioonileppega, mis halvendab eelarvepositsiooni," räägib eelarvenõukogu esimees, Tartu Ülikooli majandusprofessor Raul Eamets.

Riigieelarve seaduse kohaselt ei tohi valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon olla puudujäägis. See ei ole lähiaastatel ka majanduslikult põhjendatud. Selle vältimiseks on riigi eelarvestrateegia koostamisel vaja astuda samme nii nominaalse kui ka struktuurse eelarvepositsiooni tugevdamiseks.