Loe, mis asi on reklaamidest kuuldud krediidikulukuse määr!
Swedbanki selgitus terminile krediidi kulukuse määr:
Krediidikulukuse määra väljendatakse protsendina, sest siis on see määr võrreldav ja see annab kliendile võimaluse hinnata raha hinda, mida ta ühe või teise soovi rahuldamiseks peab maksma.
Ehk kui SMS laenu võtta 3 kuuks, siis klient peab maksma lepingutasu + intressid ning need kokku moodustavad aastase intressimäära 55%. Kui see summa mõnda laenu kalkulaatorisse sisestada ja määrata intressiks 55%, siis peaks saama summa, mida klient sms laenuna tagasi maksab.
Summa ei pruugi tulla päris sama, sest krediidi kulukuse määra valem sisaldab ajalist kohaldumist ja muid nüansse, mis on aga nii keerukad, et selle selgitamiseks on vaja matemaatikut.
Krediidi kulukuse määr, nagu aru saan, sisaldab kõiki laenule lisanduvaid kulusid - intress, lepingutasud, rahaväärtuse kõikumine. Kas korrektne poleks rääkida ikkagi lahti, millega tegu, mitte ühe potina kõike pakkuda?
Krediidi kulukuse määr kuvatakse tüüpilise näitena. Selle kuvamise kohustus tuleneb regulaatorite poolt ettenähtud juhistest. Selle eesmärk on anda tarbijale krediidi kohta käivat olulist informatsiooni ühes terviklikus näites. Kindlasti ei tohiks krediidi kulukuse määr olla ainus tegur, mille põhjal krediidi võtmise otsus langetatakse, kuna vastav määr esitatakse tüüpilise näitena, ehk ühele konkreetsele krediidisummale, perioodile ja tingimustele vastavana.
Kõige kasulikum oleks krediidist huvitatud tarbijal konkreetse krediidi võtmise osas pöörduda panga kontorivõrgu poole, kus selgitatakse krediidiga kaasnevaid kõiki kulutusi ning tehakse personaalne maksegraafik, mille alusel on objektiivselt võimalik näha kliendile kaasnevat kogukulu kogu perioodi vältel.
Kui 1000 euro laenamisel on krediidikulukuse määr 28,03 protsenti, siis mida see tähendab laenajale aasta lõikes, kui palju aastas tagasi tegelikult maksta tuleb?
Kuna krediidi kulukuse määra näide sisaldab endas ka raha diskonteerimist ja aegväärtust, siis ei saa võtta seda kui absoluutset indikaatorit tagasi makstava summa osas. Konkreetselt aasta lõikes tagasi makstava summa saab tarbija temale personaalselt koostatavast maksegraafikust, mis kajastab nii intressi- ja põhiosamakseid kui ka seda, kas võetud krediiti tagastatakse annuiteedimaksetena või võrdsete osadena. Viimased mõjutavad ka tarbija poolt kokku makstud intresse.
Väga üldiselt ja lihtustatult võiks krediidi kulukuse määra näidata seda, kui kallis on tarbijale võtta laenu käesoleval hetkel võrrelduna sellega, kui ta koguks raha aasta jooksul. See näitab seda, et raha on täna väärt rohkem kui aasta pärast.
Kas tegemist on lihtsakujulise "hämaga", et ajada laenuvõtjat segadusse või on tegemist laenuvõtja elu lihtsustava terminiga?
Krediidi kulukuse määra kuvamise kohustus tuleneb Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivist, mis võeti vastu 2008. aastal. Seadusandjate arvamus ja eesmärk oli see, et krediidi kulukuse määr aitab tarbijal aru saada, mis on tema kulu võetava krediidiga ning aitab võrrelda erinevate pankade pakkumisi. Reaalsuses on tarbijatel probleeme sellest näites arusaamisel. Lisaks teeb asja probleemseks asjaolu, et näiteks limiiditoodete puhul on krediidi kulukuse määra arvutamiseks rakendatud mitmeid eeldusi, mis võivad oluliselt erineda sellest, kuidas tarbija tegelikult krediitkaarti või arvelduskrediiti kasutab.
Need eeldused muudavad erinevate krediidiasutuste pakkumised küll võrreldavaks, kuid on kliendile tähenduslikud ainult sellisel juhul, kui ta oma krediidilimiiti kasutab täpselt nii nagu eeldused seda ette nägid. Kuna aga enamus inimesi kasutab limiiti erinevalt, siis teatud toodete puhul (nt krediitkaardid ja arvelduskrediit) on krediidi kulukuse määr näitlik.
Kas ka suured pangad kasutavad sellist terminoloogiat? Miliste laenude puhul? Ma ise ei mäleta 2005. aastal laenu võttes, et mulle oleks krediidi kulukuse määrast miskit räägitud.
Kõik krediidiasutused on kohustatud kuvama krediidi kulukuse määra. Seda siis erinevate laenutoodete (õppelaen, kodulaen, kodukapitalilaen, tarbimislaen), liisingtoodete, arvelduskrediitide ja krediitkaartide puhul.
Selle kõikide krediidiasutuste poolt krediidi kulukuse määra kuvamise eesmärgiks oli tarbijate elu lihtsustamine, kuna konkreetse näite raames annab see võimaluse võrrelda erinevaid krediidipakkujaid, näiteks kas krediit 18% intressi ja 100 € lepingutasuga on kokkuvõttes odavam või kallim kui krediit 17,5% intressi ja 130 € lepingutasuga. Kuid tarbija poolt reaalselt kokku tasutav summa sõltub siiski võetud krediidi ulatusest ja selle kasutamise perioodist.
Kuna krediidi kulukuse määra kuvamise nõue eksisteerib alates 2008. aastat siis enne seda krediiti võtnud tarbijatele seda ka ei kuvatud.
