Kuivõrd uuringu „Eesti logistikasektori majandusmõju ja rahvusvaheline konkurentsivõime” tegijail olid kasutada viie aasta tagused andmed, mis 2014. aasta väärtusesse ringi arvestati, võib logistikasektori panus olla praeguseks ka vähenenud. Põhjuseks kaubamahtude langus – 2015. aastal langesid nii Eesti sadamate, raudteede kui ka lennujaamade kaubaveod.

Ent uuringu koostamise aegu oli logistikasektori mõju Eesti sisemajanduse kogutoodangule järgmine. Ilmnes, et 2014. aasta väärtustesse korrigeerituna oli logistikasektori rahaliseks panuseks Eesti SKT-sse ligikaudu 3,45 miljardit eurot. Sellest 3,11 miljardit eurot oli loodud lisandväärtuse vormis ning 0,34 miljardi euro suuruses netosummas panustati tootemaksude tasumisse.

Logistikasektori otsene panus Eesti SKT-sse oli ligikaudu 7,1%. See tuleneb loodud lisandväärtusest, kuna logistikasektori panus tootemaksudesse on netosummas negatiivne, mis tähendab, et subsiidiumid ületavad tootemakse.

Tooted ja teenused, mida logistikasektor vahetult kasutab, annavad ligi 7,1% Eesti SKT-st. Lisaks annavad ligi 3,9% Eesti SKT-st need olulisemad kaubad ja teenused, mida omakorda kasutatakse logistikasektorile eelnimetatud toodete ja teenuste tootmiseks.

Logistikasektoriga oli hõivatud ligi 35 000 töötajat, kelle palkadelt laekus 2014. aasta väärtustesse korrigeerituna u 180 miljonit eurot sotsiaalmakseid ja 91 miljonit eurot tulumaksu aastas.

Lisaks genereeris logistikasektor Eestis kaudselt ligikaudu 57 000 töökohta, millelt laekus 2014. aasta väärtustesse korrigeerituna aastas ligi 237 miljonit eurot sotsiaalmakseid ja 115 miljonit eurot tulumaksu.

Logistikasektori töötajad tarbinuks tolleaegse arvestuse kohaselt ligi 820 miljonit eurot aastas. Lisaks ütleb uuring, et arvestada tuleb ka nende isikutega, kes töötavad töökohtadel, mille logistikasektor on kaudselt loonud – nemad tarbisid ligikaudu 1 075 miljonit eurot. Seega genereeris logistikasektor arvestuslikult aastas ligikaudu 1,9 miljardit eurot kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutusi.

Kopsakas panus eelarvesse

Eesti riigisektori eelarvesse panustas logistikasektor otseselt ja kaudselt kokku ligi 1,045 miljardit eurot aastas.

Selles oli oma osa tootemaksudel, mis makstakse nii logistikasektori enda tegevusest kui ka kaupadelt ja toodetelt, mida logistikasektor sisendina otseselt või vahendatult kasutab – kokku 2014. aasta väärtustes ligi 340 miljonit eurot aastas.

Sotsiaalmaksu osa oli 417 miljonit eurot aastas. Uuringus on arvesse võetud sotsiaalmaksu, mida makstakse nii logistikasektoris töötavate isikute palkadelt kui ka nende töökohtade kaudu, mida logistikasektor on kaupade ja teenuste sisendina kasutamise kaudu kaudselt loonud.

Üksikisiku tulumaks logistikasektori töötajate palkadelt kui ka kaudselt loodud töökohtade palkadelt oli kokku u 205 miljonit eurot aastas.

Logistikasektori ettevõtted tasusid ettevõtte tulumaksu kokku u 32 miljonit eurot aastas ning dividende riigi omanduses logistikasektori ettevõtetelt laekus arvestuslikult u 51 miljonit eurot.

Uuringu esitlusel tõi uuringu tellija Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon järeldusena välja, et kaubamahu muutumisel 10% võrra muutub riigieelarve u 105 miljoni euro ulatuses.

Kütuseaktsiisi ebavõrdsus

Assotsiatsiooni hinnangul on kaubamahtude vähenemise põhjuseks muuhulgas Eesti transiidikoridori nõrk konkurentsivõime, mille põhjuseks teiste seas on ka kõrged hinnad.

Ühtlasi on ettevõtjad teinud ministeeriumidele ja riigikogu liikmetele konkreetsed ettepanekud olukorra parandamiseks. Näiteks peavad riiklikult kehtestatavate tasude määrad assotsiatsiooni hinnangul arvestama turu taluvust ja olema sellised, et kogu meie logistikaahel oleks naaberriikidega võrreldes hinna poolest konkurentsivõimeline.

Hiljuti saatsid ka mitu erialaliitu majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ning rahandusministeeriumile pöördumise, milles on märgitud, et kõrgete aktsiiside tõttu on käesoleva aasta jooksul välisriikides tangitud hinnanguliselt 100 miljonit liitrit kütust. Riigilt ootavad sektori ettevõtjad kütuseaktsiisi ebavõrdsuse vähendamist võrreldes naaberriikidega. Selle alternatiiviks on maksuerisuste või -tagastuste kehtestamine veofirmadele.