London võib saada valusa löögi: suured pangad on kaalumas linnast lahkumist
Need pangad on suures osas just suured finantsasutused. Nad on juba uurimas võimalusi liikuda Londonist ära. Nad uurivad litsentside kohta, mida kolimiseks vaja on. Juhte valmistatakse ette võimalikuks liikumiseks teistesse riikidesse.
Selliseid liigutusi ei tehta aga kiirustades. Investeerimispanga operatsioonide ja inimeste kolimine on kallis ja keeruline. Ei saa ka unustada, et Londonil on siiani mitmed eelised - keel, õigussüsteem ja suur hulk talente on olnud linna suur eelis pikki aastaid. Lisaks pehmemad väärtused nagu kinnisvara, koolid, restoranid ja kultuur. Mitmed parimad börsimaaklerid küsivad endalt: kas ma ikka tahan elada Frankfurtis või Dublinis?
Kuid kas pangad ei kaota ligipääsu Euroopa Liidu turule?
See võib olla ajendiks, mis paneb panku kolima. Mitmetel globaalsetel investeerimispankadel on Euroopa peakontor täna Londonis ning sealt saavad nad teenindada kliente üle kogu liidu. See on ühisturu üks eelis. Kui Suurbritannia lahkub, siis kaotab ta tõenäoliselt ka need õigused.
Suurbritannia ei saaks siin ka kasutada nö Norra varianti. See tähendaks, et nad astuksid Euroopa Majanduspiirkonna liikmeteks ja neil oleks ühisturule ligipääs ilma Euroopa Liidu liige olemata. See aga tähendab, et nad peaksid võtma omaks olulisi Euroopa Liidu seadusi ning neil ei oleks mõju nende üle otsustada.
Teine võimalus on Šveitsi meetod ehk nad hakkaksid ühisturule saamiseks läbirääkimisi pidama majandusharude kaupa. Sealt on aga väljas finantsteenused. Eksperdid arvavad, et seda varianti brittidele ka ei pakuta.
Suurbritannia võib valida Kanada-stiilis kaubanduslepingu, aga ka sealt on väljas finantsteenused ning kui seda tahtagi, siis võtaks läbirääkimised aega väga kaua.
Viimaks võib Suurbritannia loota, et WTO vähendab erinevate toodete ja teenuste kaubandusbarjääre, kuid finantsteenustele jääks tõenäoliselt ikka kehtima suured määrad.
Niisiis, kas London on määratud hukule?
Võib-olla mitte. Mõned advokaadid näevad võimalust uues Euroopa Liidus välja töötamisel olevas seadustikus, mida kutsutakse turgude ja finantsinstrumentide direktiiv või Mifid 2. Selle järgi saaks mitmeid õigusi, mida omavad nö Euroopa Liidu passiga ettevõtted, kasutada ka Euroopa Liidu välistes riikides olevad ettevõtted.
Ka siin on omad agad. Esiteks tagab Mifid 2 õigused vaid kindlate toodete ja teenuste osas. Paljusid olulisi teemasid see ei kätke. Nagu näiteks fondihaldamine, kindlustus, deposiidi võtmine, ettevõtetele laenude andmine, privaatpangandus ning globaalne järelevalve. Kõike seda on London seni väga edukalt pakkunud.
Teiseks on küsimus ajastuses. Mifid 2 peaks jõustuma 2018. aastal, mis võiks kenasti kattuda kahe-aastase tärminiga, mil Suurbritannia ja Euroopa Liit peavad lahkumisläbirääkimised lõpuni viima. Kuid selleks, et kvaliditseeruda, peab riiki enne hindama. Brüssel võib seda tegema hakata alles 2018. aastal. See jätaks Brexiti ja uue akna vahele pika pausi.
Ja viimaks, Euroopa Liidus võib tekkida väga tugev poliitiline vastuseis sellele, et Suurbritanniale üldse mingi pehme maandumine tagada. Komisjon võib otsustada, et Suurbritannia ei vasta standarditele. Eriti siis, kui britid hakkavad otsast liidu seadusi maha hääletama. Näiteks pankurite boonustele seatud lage.
Mis saab aga liidu pankadest Suurbritannias?
Nö passisüsteem töötab kahepoolselt ja mitmel Euroopa Liidu riigi pangal on oluline osa operatsioonidest Londonis. Kui Brexit saab toimuma, siis võivad Suurbritannia regulaatorid sundida suuri panku - nagu Deutsche Bank - looma Suurbritanniase filiaali, mis võimaldaks neil lähemalt neid jälgida ning sundida neid hoidma riigis rohkem kapitali.
Sama on teinud USA, kuid selline käik võib tuua tagasilöögi ning viia riigist ära veel rohkem töökohti ja tegevusi.
