Kompuutrikurjategijad on teeninud kuni 400 miljonit naela
Londoni City finantsinstitutsioonid on maksnud hiiglaslikke summasid rahvusvahelistele "küberterroristidele", kes on allumatuse korral ähvardanud viia rivist välja finantskeskuse arvutisüsteemid, kirjutas Londoni Times.
Timesi andmeil on rahvusvahelised väljapressijad küberneetilises ruumis teeninud City arvel kuni 400 miljonit naela.
Ka Ameerika pangad, maaklerifirmad ja investeerimisfondid on salaja maksnud lunaraha, vältimaks arvutisüsteemide kokkukukkumist, mis võiks tuua kaasa usaldusekaotuse, märgivad Whitehalli ja Washingtoni allikad.
Sunday Timesi läbiviidud uurimisest ilmnes, et Suurbritannia ja Ameerika ametkonnad uurivad enam kui 40 "rünnakut" finantsinstitutsioonidele Londonis ja New Yorgis alates 1993. aastast. Ohvrid on maksnud kuni 13 miljonit naela korraga pärast seda, kui väljapressijad on demonstreerinud suutlikkust peatada institutsioonide töö sõjaväelistelt organisatsioonidelt õpitud "infosõja" tehnoloogiat kasutades.
Ründajad kasutavad loogikapommi
Ameerika Riikliku Julgeolekuagentuuri (NSA) andmeil on küberpiraadid tunginud arvutisüsteemidesse, kasutades niinimetatud "loogikapommi", elektromagneetilist impulssi ja "kõrgsageduslikke raadiolaineid", saates hävitava elektroonilise "tuule" arvutisüsteemidesse.
Enamikul juhtudel ei ole ohvrid politseid asjast informeerinud. "Nad annavad pigem väljapressijatele järele, kui riskivad usalduse kaotusega oma turvasüsteemide vastu," ütles ühe tuntud City panga turvadirektor. Euroopa ja Ameerika politseijõud on loonud spetsiaalsed üksused küberkurjategijate tabamiseks, kes on kaitseministeeriumi hinnangul viimase kolme aastaga teeninud 200 kuni 400 miljonit naela.
Infosõja eksperdid kohtusid mais Brüsselis, et arutada võimalikke vastumeetmeid. Kohtumisel osalesid kaitseministeeriumi infostrateegia asedirektor kapten Patrick Tyrrell, USA õhujõudude akadeemia professor kindral James McCarthy, Prantsuse Kaitsenõukogu majanduskuritegevuse osakonna direktor kindral Jean Pichot-Duclos ning mitmed arvutitööstuse juhtivad nimed. Whitehallis toimus valitsuse ja luureorganite kohtumine ning sarnane kohtumine viidi nädalavahetusel läbi ka Washingtonis. Inglise Panga pressiesindaja tunnistas nädalavahetusel, et keskpank on probleemist teadlik.
Tegutseb neli tugevat rühmitust
Suurbritannias juhib uurimist Scotland Yard, kes jahib küberkurjategijaid üle kogu Euroopa. Ameerikas on Föderaalne Juurdlusbüroo loonud kolm spetsiaalset allüksust probleemiga tegelemiseks. NSA-l on andmeid, et eksisteerib neli küberkurjategijate rühmitust ning et üks nendest asub Venemaal. NSA uurib praegu nelja juhtumit, mille käigus kurjategijatele maksti vastavalt 10, 12,3, 10 ja 10 miljonit naela. Kõigi juhtumite korral saadeti ähvardus tippjuhtidele ja näidati, et kurjategijad suudavad firma arvutisüsteemi lõhkuda. Kõik ohvrid andsid väljapressijatele mõne tunni jooksul alla ja saatsid raha offshore-pankadesse, kust see mõne minuti jooksul välja võeti. Väljapressimiste ettevalmistamise tehnika oli erinev. Londonis esinesid väljapressijad turustusfirmadena, kes said üksikasjalikku informatsiooni löögialuse firma turvasüsteemide kohta turvaülemat küsitledes. Infosõjatehnoloogia pärineb usutavalt Ameerika sõjaväelt. Osa terroristlikke rühmitusi on hankinud infot ka oma inimeste panka tööle sokutamise teel. Kuritegelikest rühmadest on väga vähe teada, kuid NSA andmeil on peamine rünnakuobjekt Ameerika.
Baltic News Service
