Aastakoosolekul oli esindatud üheksa riiki, üldkogus otsuste langetamiseks oleks neid pidanud olema 12, ütles keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Ain Soome.

Enamik kohalolijaid toetas Jaapani esindajate ettepanekut jätta tulevaks aastaks kehtima samad püügimahud, mis kehtivad tänavu ja loobuda uue koosoleku korraldamisest. Lõplik otsus võetakse vastu kirjalikul hääletusel, teatas keskkonnaministeeriumi pressiesindaja.

Eesti kõrval olid aastakoosolekul kohal Läti, Leedu, Venemaa, Kuuba, Jaapan, Taani, Ukraina, Poola. Tulemata jäid Euroopa Liit, Kanada, USA, Island, Norra, Korea ja Prantsusmaa.

Eesti püüab Loode-Atlandil peamiselt krevetti ja meriahvenat, piiratud ulatuses ka süvalesta.

Tänavu on Eestil Loode-Atlandil 1389 krevetipüügipäeva. 1. septembri seisuga on Eesti kolm krevetipüügiga tegelevat firmat püüdnud seal kokku 7208 tonni krevette ja kasutanud ära 888 püügipäeva.