Looduskaitsja: suurtööstuste arutu tegevuse ignoreerimine ja samal ajal tavainimesele pidevate keeldude jagamine tagabki populistidele edu

 (95)
Looduskaitsja: suurtööstuste arutu tegevuse ignoreerimine ja samal ajal tavainimesele pidevate keeldude jagamine tagabki populistidele edu
Foto: BEF2019

Eelmisel nädalal Brüsseli majandusfoorumil esinenud looduskaitsja Helena Norberg-Hodge rääkis, kuidas suurtööstuste asemel tavainimeste ja nende tarbimishoiakute survestamine paneb populistide mõjukuse kasvama. Eriti toidutööstuses peaks ekspordile orienteerumise asemel tegelema kohaliku tootmise mitmekesistamisega.

"Me peame alustuseks vaatama suurt pilti ja mõistma ka meie tänase majanduse algallikat. See sai alguse kolonialismist, kus globaalsed kaubavahetajad hakkasid maailmamajanduse toimimist muutma ja juhtima. Nad tõukasid inimesed eemale mitmekesisest ja just neile vajalike toiduainete tootmisest ning arendasid vaid monokultuure, et kaupa mugavamalt ja aina suuremates mahtudes siis eksportida," rääkis mittetulundusühingu Local Futures juht, kirjanik ja filmitegija Helena Norberg-Hodge Brüsselis toimunud majandusfoorumil BEF2019.

"Ma ei ütle, et me peaks nüüd 500 aastat ajas tagasi minema, aga sellel muutusel on olnud fundamentaalne mõju ja kui me seda mõistame, siis mõistame, miks me oleme täna sellises jamas ning kuidas me saaksime globaliseerumisele pidurit vajutada.

Ainus asi, mida iga inimene iga päev vajab, on toit. Ja ometi on just toidutootmisega seonduv - ja see sai alguse juba väga kaua aega tagasi - maailmas aina enam väärastumas. Selleks, et aina enam eksportida, toovad riigid endale ka samu toidugruppe ka maale sisse. Ja need mahud aina kasvavad," rääkis Norberg-Hodge.

Toidukauba maailmas ringipööritamine kui kliimamuutuste põhipõhjuseid

Juba 30 aastat kohaliku tootmise tähtsusest rääkinud naine rõhutas ka foorumil, kui arutud on osad tegevused, kui neisse vähegi süveneda. Ta tõi mitmeid näiteid. "USA ekspordib miljardeid tonne veiseliha, aga ka impordib seda sama palju. Suurbritannia veab maalt välja piimatooteid, tuues piimatooteid samas mahus ka riiki sisse. Supermarketid saadavad õunu Lõuna-Aafrikasse, et need seal ära pestakse ja siis need saadetakse poodi tagasi. Niisamuti lennutatakse kala fileerimiseks Hiina, Austraaliast saadetakse pähklid koorte purustamiseks Indoneesiasse ja siis jälle tagasi.

Me ei mõtle nendele asjadele kunagi, aga tegelikult on see pöörane kauba ringisaatmine, globaliseerumine üks peaminis kliimamuutuste põhjustajaid."

Keelud tekitavad trotsi

"Kõige traagilisem asja juures on aga see, et kui me vaatame nendest tööstustest mööda, kes aina kasvavad ning kelle kauba ühest kohast teise ja tagasi saatmise mahud aina kasvavad ja näitame näpuga hoopis tavakodaniku peale, siis tekibki inimestes trots, mis omakorda on minu arvates ka populistide aina kasvava menu põhjus.

"Ära sõida autoga!", "Ära käi puhkusel!" - selline tavalise inimesega kurjustamine on probleemi lahendamine absoluutselt valest otsast ning inimene tunneb end allasurutult ja survestatult.

Neil tekivadki loodushoiuvastased, valitsusvastased jm hoiakud ja siis hääletavad nad demagoogide poolt, kes ütlevadki, et keskkonnal pole tähtsust, me kasvatame majandust ja teeme sind rikkaks! See on väga ohtlik olukord, kui me ei suuda emissioone vähendada tugevdades kohalikku tootmist, eriti just toidutootmises," rääkis Norberg-Hodge majandusfoorumil.

Ajakirjaniku reisikulud foorumile tasus Euroopa Komisjon.