Loomakaitsjad sunnivad firmasid oma püksirihma pingutama
Jahmatav tegelikkus
Kentuckyfriedcruelty.com kodulehel jahmatavad avalikkust karmid videolõigud farmielust. Silmale paljastatakse rohkem, kui grillkana fännidele näha meeldiks. Sama valusalt kui inimeselt rebitaks otsast sõrmed, eemaldatakse omavaheliste kakluste ennetamiseks lindudelt nokad. Imepisikesele pinnale kokku kuhjatud miljonid kanad pistetakse tootmisprotsessi käigus katlasse pahatihti veel poolelusalt. Võimalikult kiire lihakana kasvatamiseks lindudele söödetavad kemikaalid ajavad lindude kere rasva ning muudavad selle raskemaks, kui loomulikus kasvufaasis jalad kanda suudavad. Video peaosatäitja Anderson viitab sellele, et lisaks maitsvatele komponentidele sisaldab Kentucky kanaliha parajat portsu julmust.
Kogu loomakaitsjate projekt paistaks sootuks teises valguses, kui aktivistid sooviksid ameeriklaste lemmiksöögikoha näiteks sulgeda. Selles paraku iva peitubki. Olgugi, et esimene 30 000-dollarilise nädalakäibega KFC on protestijate tõttu uksed kinni pannud, pole see põhieesmärgiks. Ettevõtet kutsutakse üles vaid loomade elujärge parandama. Senini tulutult. Kurtidele kõrvadele antud soovitused ning linnukasvatuse spetsialistide nõuannete eiramine loomade õiguste eest seisjad plakatitele tõigi. Sõnum selge ja arusaadav: nii kaua, kui firma oma käitumist ei muuda, võiksid kliendid vastutasuks nende äri boikoteerida. Seda nii kaua, kui kiirtoidurestoran oma käibe ja kasuminumbrite tagaajamisel kõrvatroppe ja silmaklappe peas hoiab.
Kui kõrvaltvaatajatele tunduvad loomakaitseaktivistide avaldused sageli tulutute üleskutsete rahena, siis tegelikkuses on tegemist arvestatava survegrupiga. Kõigi suuremate aktsioonide eesotsas on enamasti maailma suurim loomakaitseorganisatsioon People for the Ethical Treatment of Animals ehk PETA (Loomade Eetilise Kohtlemise Ühendus). Annetustele tuginev organisatsioon pööritas eelmisel aastal üle 300 miljoni krooni ning koondab üle miljoni inimese kogu maailmast.
Suured tule all
Üheskoos on loomade heaolu nimel muutuma sunnitud paljusid maailma mastaabis ettevõtteid. Näiteks katsid Mobil, Shell, Texaco ja teised õlitootjad PETA initsiatiivil oma heitgaasimahutid, et linnud kuumast aurust üle lennates end vigastada ei saaks. Oma panuse on loomakaitsjad andnud ka loomkatsete piiramisel: 1996. aastal peatati Omaha Rahvusliku Uurimiskeskuse eksperimendid kassipoegadega, kellel teaduslike katsetuste käigus päid lahti lõigati ning hiljem surnuks näljutati. Samuti pandi piir General Motorsi kiirustestidele, kus roboti asemel kasutati juhi istmel sigu ja paaviane. Kuus aastat tagasi tegi PETA eestvedamisel loomariigi esindajate kohtlemise suhtes ettekirjutused ka maailma suurimale kiirtoidurestoranile McDonald?sile.
Survegrupp on mõjutanud ka moetööstust. Vahelduva eduga pendeldab mood karus- ja kunstnaha vahel nii Christian Lacroix´, Jean Paul Gaultier´, Vera Wangi kui Max Mara moemajade loomingus. Üleüldises plaanis moodustavad karusnahast jakid ja kasukad siiski väikese osa. Pealegi on loomanahkade kasutamine ja propageerimine tabuks muutunud ka mõjukate moeajakirjade kaanefotodel.
Tõsi, kogu kasukamoe propageerimise au ei saa ka ainult loomakaitsjate päevikusse kirjutada, sest teiselt poolt on maailm saanud teadlikumaks ka illegaalsest loomakaubandusest. Seega on karusnahkade reklaamimine õhuke jää, millele teadlik disainer hea meelega kondama ei lähe.
Üldjuhul on loomakaitseaktivistide survel tehtavate ettevõtluskulude mahtu väga keeruline hinnata. Vägivaldne oleks kõiki revolutsioone ka üks-ühele vaid PETA aktivistide teeneks kirjutada. Aga investeeringud loomade ja keskkonna väärikaks kohtlemiseks võtavad firmadelt miljardeid dollareid.
Suuremal või vähemal määral avaldatakse survet kogu kaubandusketi tarneahelale. Tõsi, kõiki aktsioone ei vea ka siin mitte ainult PETA liikmed. Erinevad loomakaitse aktivistid kogu maailmast on luubi alla võtnud nii loomkatsetega tegelevate firmade personali, omanikud kui ka konkreetse ettevõtte koostööpartnerid. Ajalugu mäletab juhtumit, kus rünnaku ohvriks sai uuringute eesmärgil ahve transportinud lennufirma. Olgugi, et möödunud sajandil läbi viidud loomkatsete tulemusena on U.S. Department of Health and Human Servicesi andmetel inimeste oodatavat eluiga 23,5 aasta võrra pikemaks muudetud, pole see aktivistide arvates piisav argument.
Mis on PETA?
?? People for the Ethical Treatment of Animals (PETA) on 1980. aastal asutatud organisatsioon, mis praeguseks ühendab üle miljoni inimese kogu maailmast. PETA on tuntud kui suurim loomakaitsjaid ühendav ühing maailmas.
?? Ühenduse põhiseisukohad jaotuvad neljaks: loomad pole ilma sündinud selleks, et inimesed nad ära sööks, endale kehakatteks õmbleks, muul moel eksperimenteeriks või meelelahutuslikel eesmärkidel kasutataks.
?? Peaasjalikult pöörab PETA tähelepanu loomade väärkohtlemise sõlmkohtadesse: farmidele, laboratooriumidele, rõivatööstusele ning meelelahutustööstusele.
?? Oma tegevuse propageerimiseks teeb PETA koostööd haridusasutustega, uurimiskeskustega, õigusspetsialistidega, erinevate valdkondade arvamusliidrite ja kuulsustega ning korraldab erinevaid protestiüritusi ja aktsioone.
?? Vaatamata radikaalsele muljele on PETA olemus mittevägivaldne. Põhiväärtustelt ei tohiks organisatsiooni tegevuses kannatada ei inimesed ega loomad.
Allikas: www.peta.org
Staarid loomade kaitsel
?? Loomakaitsjad pole üksi. Loomade kaitseks on välja astunud paljud tuntud ja vähem tuntud staarid. Popstaar Pink, biitel Paul McCartney, seriaalinäitejanna Pamela Anderson, modell Naomi Campbell ja paljud teised.
?? Eksbiitel Paul McCartney lubas pärast PETA filmi Hiinas naha pärast tapetud koertest ja kassidest, et ei esine enam kunagi selles riigis. Salaja filmitud videol oli tosinate viisi koeri ja kasse topitud kitsastesse raudpuuridesse ning neid kohale vedanud bussidest visati need otse asfaldile. Kukkudes jäsemed murdnud ja karjuvad loomad võeti pika metallora otsa ja visati üle kahemeetrise aia, kus nad hiljem keedeti ja nüliti. Maailma loomade eetilise kohtlemise eest võitlev organisatsioon kinnitas, et igal aastal tapetakse Hiinas naha saamise eesmärgil üle kahe miljoni kassi ja koera. McCartney kutsus inimesi üles boikoteerima nii 2008. aasta Pekingi olümpiamänge kui ka Hiina kaupu.
PETA esimene aktsioon Tallinnas toimus aasta tagasi
?? Aasta tagasi korraldasid maailma suurima loomakaitseorganisatsiooni PETA aktivistid Tallinnas Kristiine keskuse ees pooletunnise protesti, et juhtida tähelepanu lammaste julmale kohtlemisele Austraalias.
?? Austraalia lammaste villast valmistatud tooteid müüb seal asuv Benettoni firmapood. Benetton on üks firmasid, kes on pärast PETA-ga peetud läbirääkimisi keeldunud Austraalia villast loobumast.
?? Tallinnas protesti korraldanud austraallannast aktivisti Jodi Ruckley sõnul kasutatakse Austraalias lammaste ?hügieeni nimel? töötlust nimega mulesing. Mulesing tähendab põhimõtteliselt elusalt nülgimist, mil Austraalia talumehed lõikavad lamba tagakehalt nahka ja liha, et muuta muidu kortsus nahk siledaks.
?? Probleem on selles, et sealsetel meriino lammastel on kortsus nahk ning sinna vahele poevad parasiidid, kes tekitavad haigusi. Talledel nahka siledaks lõikudes üritatakse vähendada parasiitide levikut. ?Austraalia avalikkus on samuti lammaste julma kohtlemise vastu,? rääkis Jodi Ruckley aasta tagasi Eesti Päevalehele. ?Me ei taha, et lõpetataks villa eksport üldse, aga lambaid saab kohelda inimlikult.?
Eestis tuleb vaid kümnendik väärkohtlemisest avalikuks
?? Olenevalt ühiskonna arengutasemest töötavad loomakaitsjad erinevate probleemidega. Näiteks Eesti Loomakaitse Seltsi (ELS) põhiliseks murekohaks on peaasjalikult loomade väärkohtlemine. Seega töötatakse pigem teavitustöö kui meeleavalduste tasemel.
?? Mõni aeg tagasi kogus ELS ligikaudu 1300 allkirja, et Eesti kanade elutingimusi paremaks muuta. ELS-i aktivisti Kaie Kasemetsa sõnul oli kaubanduskettide poolt nõudlus vabapidamisel kanade munade järele olemas ning lähiajal peaksid märgukirjad välja saadetama ka suurimatele linnukasvatajatele. Aastast 2012 peaksid linnukasvatajad senised puurid suuremate vastu välja vahetama või pikemaks ehitama.
?? Lisaks linnukasvatusvaldkonnale teevad ELS-ile muret ka sigade ja piimaveiste kasvatamise tingimused. Probleemidest pole puutumata ka koduloomad. Loomapiinajatest saab karistuse siiski vaid tühine osa: Eesti Loomakaitse Seltsi hinnangul jõuab ametivõimude kätte vaid kümnendik kõigist väärkohtlemisjuhtumitest. Pealegi pigistab king liigleebe seadusandlusega, kus ainsateks võimalikeks karistusteks loomapiinamise eest määratakse kuni 15 000 krooni suurune rahatrahv. Samuti on karistuseks loomapidamisõigusest ilmajätmine.
