Loomaliha hind võib tänavu tõusta

Veterinaar- ja toiduamet keelas sel nädalal hullulehmatõve kartuses veiseliha sisseveo Poolast, kust tuleb märkimisväärne osa Eestis müüdavast loomalihast, keeld võib sel aastal tõsta loomaliha hinda Eestis.

Rakvere Lihakombinaadi müügi- ja turundusdirektori Janek Oblikase hinnangul võib Poola hullulehmatõve juhtumi järel veiseliha tarbimine Eestis jääda samale tasemele, kuid toodangu vähenemise tõttu tõuseb liha hind. “Hinnatõus võib olla täiesti reaalne. Kas ja millal see juhtub, ei julge veel ennustada,” lausus Oblikas Eesti Päevalehele.

Oblikase sõnul on vähetõenäoline, et Poola uudiste pärast väheneks meil loomaliha tarbimine. “Eestis tarbitakse veiseliha niigi vähe. Sealiha süüakse kolm-neli korda rohkem,” lisas ta.

Ka rahandusministeeriumi hinnangul võib veiseliha hind tõusta.

Viimase kuu aja jooksul on veterinaar- ja toiduamet keelustanud liha ning lihatoodete Eestisse sisseveo viiest Euroopa riigist. Ameti peadirektori asetäitja Ago Pärtel ütles, et keelu tingisid neis riikides levivad loomataudid.

Sel nädalal keelati veiseliha sissevedu Poolast, kuna seal diagnoositi väikemajapidamises üheksa-aastasel lehmal hullulehmatõbi.

Pärteli sõnul on Poolast Eestisse sel aastal toodud veiseliha või veiselihatooteid 890 tonni. Kuna kokku on välisriikidest Eestisse toodud 973 tonni veiseliha ja tooteid, moodustab Poola osa üle 90 protsendi veiseliha impordist ning märkimisväärse osa veiselihast Eestis.

Eesti Lihaliidu tegevdirektor Peeter Grigorjev ütles, et vähemalt praegu ei tohiks Poola veiseliha impordi keeld tarbijate rahakoti pihta lööki anda, kuna turul on piisavalt kodumaist toodangut. Küll aga võib loomaliha hind muutuda kallimaks aasta lõpu poole.

“Kõik sõltub sellest, kas ärimehed leiavad uusi turge, kust liha sisse tuua,” lausus Grigorjev, tunnistades, et turge jääb üha vähemaks.

Eelmisel nädalal keelas toiduamet sigade katku levimise tõttu sealiha ja sealihatoodete sisseveo Prantsusmaalt ja Bulgaariast, aprillis said samasuguse keelu Hispaania ning Itaalia.

Pärteli sõnul ei ohusta haigus inimeste tervist, küll aga tähendab see loomapidajatele suurt majanduslikku kahju, kuna haigestunud loomad tuleb karjade kaupa tappa.

“Kolme aasta eest levis see haigus näiteks Hollandis, kus hiljem hinnati majanduslik kahju kümnetesse miljonitesse kuldnatesse,” märkis Pärtel. Eesti kroonides ulatuks summa sadadesse miljonitesse.

Kokku keeld 21 riigile. Veterinaar- ja toiduamet on keelanud liha ja lihatoodete impordi 21 riigist. Eesti seaduste ja määruste kohaselt tohib riikidest, kus loomataudi levik kinnitust on leidnud, tooteid hakata uuesti sisse tooma viis aastat pärast seda, kui viimased haigusjuhtumid on likvideeritud.

Eesti Euroopa Liitu astudes võivad Eestis normid muutuda. Pärteli sõnul on seetõttu teoreetiliselt võimalik, et ka Euroopas levivad loomataudid jõuavad siia kergemini.