Loomeettevõte, mis valmistab isevärki juhtmeid

 (5)
Elisabeth Grepp ja Kangasjuhe
Kangasjuhe administraator Elisabeth Grepp näitab eridisainiga kupleid, mida ettevõte maale toob. Taamal riiulitel on reas kangast juhtmed, mis valmivad Eestis.Foto: Ilmar Saabas

Telliskivi loomelinnakus tegutseb Kangasjuhtme kaubamärgi all Anomal Design OÜ. Ettevõttes valmistatakse isevärki, tekstiilkangaga kaetud juhtmeid, mille abil saab endale kujundada meelepärase olemise ja emotsionaalse fooniga valgusti, kijrutab Eesti Päevalehe erileht Ettevõtlusleht.

Regina Kuningas (31) alustas koos abikaasa Laszlo Zagyvaga (35) oma ettevõtte loomist ajal, mil paar ootas oma esimest last. „Nüüd ajas tagasi vaadates oli see ikka üks pöörane aeg küll,” meenutab Kuningas. „Firma kontor sai sisse seatud meie kodusesse elutuppa ja seal külastasid meid ka esimesed kliendid. Töö käis sõna otseses mõttes ööpäev läbi, kõik tuli ju nullist üles ehitada.”

Üsna pea sai selgeks, et elutoas kohe kindlasti jätkata ei saa ja et tuleb midagi muuta. Nii viis edasine tee neid Telliskivi loomelinnakusse.

Tõtt-öelda sündis idee kangasjuhtmeid ja lambidetaile tootma hakata hoopis välismaal elades. Esialgu oli plaanis hakata tegema lihtsalt midagi toredat, mis pakuks rõõmu ja sisustaks aega, mis lapse kõrvalt üle jäi. Ideel oli jumet ning tänaseks on Kangasjuhtme põhimeeskonnas neli inimest, kes kõik on omavahel kauaaegsed sõbrad ja tuttavad. Tõsi, tootmise poolel töötab nüüdseks veel palju toredaid eesti inimesi – alustades keraamikutest ja lõpetades värvijatega.

Eestis alustamine ja tegutsemine pole kindlasti kerge valik- turg on väike.

„Alati kui mõnda meie toodet silmitsen, tajun, kui tohutult palju vaeva on kõik need inimesed näinud, et see looming siin oleks,” sõnab Kuningas mõtliku heldimusega.

Jälgivad hoolega jalajälge

Kangasjuhtme tooted valmivad keskkonnateadlikult. „Kogu valmis toodangu saadame üle Eesti ja ka välismaale taaskasutatud pakenditega. Telliskivi loomelinnakus on väga palju toredaid poode, kes meile oma kastid ja pakendid annavad,” märgib Kuningas, kes igapäevaselt on tootmisjuhi rollis.

Eestis on tema sõnul üllatavalt palju neid inimesi, kes ostavad värvilisi kangasjuhtmeid ja meisterdavad nendest omakorda väga põnevaid valgusteid. Ettevõtte tootevalikus on hulganisti erinevaid toone ja kangatüüpe, ka tuuakse maale laias valikus disainvalgusteid ja nende detaile, mida siinsel turul muidu väga ei liigu.

„Tõsi, suure osa oma toodangust ekspordime mujale Euroopasse,” poetab Kuningas. Ettevõttel on mitmes riigis esindajad ja tänu neile osaletakse tihti ka suurtel väljapanekutel New Yorgist Berliinini. Rahvusvahelisel turul on nad tuntust kogunud kaubamärgi Juheko nime all.

Kuningas räägib, et euroliidusisese ekspordiga pole neil seni probleeme olnud, ent kaugemale müümine on märksa keerulisem. „Mõni aeg tagasi jamasime kolm kuud tollipaberitega. Tolliametist laiutati käsi – nemadki polevat kõigega kursis. Lõpuks aitasid nad meid siiski järjele,” räägib Kuningas. „Asjaga kaasnes siiski viiesaja-leheküljeliste direktiivide iseseisev läbitöötamine,” lisab ta kerge muigega.

Kangasjuhe on välja arendanud innovatiivse toote – kaablikujundamise programmi, mille abil saab inimene endale ise kangasjuhtme kujundada. Tuleb vaid valida sobivad värvid ja luua oma muster.

Toetuseid ei ole seni küsinud

Toetusi pole Kangasjuhtme jaoks seni kusagilt küsitud, ei EAS-ist ega mujalt. „Oleme küll huvi tundnud, aga taotlusprotsess on tehtud nii keeruliseks, et tavatööde kõrvalt ei ole suutnud sellesse süveneda,” ütleb Kuningas. „Tahame ikka keskenduda oma tööle, mitte toetuste saamisele. Meie ambitsioonid ei ole ka olnud sellised, et toetuste najal kiiresti kasvada,” sõnab ta.

Telliskivi loomelinnakut hindavad Kangasjuhtme inimesed kõrgelt – siin olevat nii energiat kui ka inimesi. „Siin on äärmiselt hea energia ja töötamine polegi justkui töö, vaid puhas rõõm,” märgib Kuningas ja lisab, et eks neid loomelinnaku tegevusi, kuhu neid seni kaasatud, on ka üksjagu olnud. Hea asukoha tõttu leiavad neid kergesti üles ka turistid.

Nii Kuningas kui ka tema abikaasa on lõpetanud Eestis kunstiakadeemia. „Meis mõlemas on selge soov ise midagi luua ja meid ümbritsevat maailma ilusamaks muuta,” ütleb Kuningas.

Loomeettevõttega alustamine ja Eestis tegutsemine ei ole Kuninga sõnul kindlasti kerge valik – kohalik turg on väike, sobilikke tööstuspartnereid leida aga keeruline. „Oluline on luua tugev meeskond. Meie suur sümpaatia kuulub kindlasti neile loomeettevõtetele, kes raskustest olenemata toodavad oma tooted Eestis,” räägib Kuningas. Loomeettevõte ei ole tema sõnul kaugeltki mitte lihtsalt töö: „See on palju enam, see on eluviis!”

KOMMENTAAR

Raimo Matvere, Telliskivi loomelinnaku sisujuht:

Minu jaoks iseloomustab loomeettevõtlust, eriti mikrofirmade tasandil, ennekõike kirg oma tegevuse vastu. Uudsete vaatenurkade leidmine mingis valdkonnas, kus on lahendamist vajavad probleemid või kus on võimalik lihtsate vahenditega innovatsiooni luua. Või siis lihtsalt uudsel viisil inimeste tuju, heaolu, eluviisi vms parandada.

Üldiselt ei kohta loomevaldkonnas nn tülpinud nägudega tükitöölisi, vaid inimesi, kes on võtnud riski (tõenäoliselt loobunud palgatööst). Neil on tugev eneseusk ja ka kõrged nõudmised endale, samas siis ka koostööpartneritele – antud juhul näiteks Telliskivile –, mis on igati põhjendatud ning loogiline.

Telliskivi loomelinnaku alla on koondunud ühtekokku paarsada loomeettevõtet. Tihtilugu on üks renditud tuba kolme-nelja lauaga, kus igaühe taga tegutseb erinev ettevõte. Loomeettevõtete hulka üldse on Eestis väga keeruline hinnata, sest piir on väga õhuke, mida me üldse loomeettevõtteks saame pidada. Meil siin on kaunis arvestatav hulk disainiettevõtteid: graafiline disain, teenusedisain, veebidisain, on mitu arhitektuuribürood ja teleproduktsiooni ettevõtteid ka üsna mitu. Siis on kolm teatrit või teatri- ja etenduskunstiga laiemalt tegelevat ühendust, mitu suurt festivalikorraldajat. Eraldi võib välja tuua rõivadisaini ja -tootmisega seotud suuna, neid ettevõtteid on siin ligi kümmekond. Fotostuudioid ja fotograafe on samuti päris mitmeid.

Loomelinnak ei ole inkubaator ega kiirendi, meil pole konkreetset programmi, mille peab läbima, või toetusmeetmeid. Ent me saame kommertspindade renditulu arvel pakkuda loomestuudiotele paremaid tingimusi. Nn kvalifitseerumistingimuseks on ennekõike see, et tegeletaks loomevaldkonnaga ning eelised on tihtilugu pigem väikestel firmadel, kel uudne või kiiksuga idee või teostus.

Soovitan loomevaldkonnas ettevõtmise loomist plaanivatele inimestele jälgida kahte olulist aspekti: esiteks tasub olla valmis näitama, mida sa teed – tootenäidised, prototüübid, ideekavandid – nii kliendid, investorid jt soovivad näha reaalset, käegakatsutavat. Ainult ideede visioneerimisest ei piisa. Teiseks tasub alati turgu uurida, kas ja kes pakutava vastu võiks huvi tunda. Jätkusuutlikud ja selgete eesmärkide ning sihtidega toimetavad loomeettevõtted on enamasti ka finantsiliselt tublid ning ei ehmu numbrite ees. Seega kindlasti ei pea see klišee, et loomeinimesed kipuvad pragmaatilisusega hätta jääma, sada protsenti paika.