Loomeinimeste riigilt 38 miljoni euro nõudmise kohtuvaidluses kompromissi ei tule

 (34)
Loomeinimesed nõuavad kohtus riigilt 38 miljonit.
Loomeinimesed nõuavad kohtus riigilt 38 miljonit.Foto: Ilmar Saabas

Loomeinimesed nõuavad kohtus riigilt nelja aasta eest saamata jäänud tasudena 38 miljonit eurot, riik omalt poolt oleks kompromissina valmis maksma vaid 231 000 eurot, selgus tänasel kohtuistungil Tallinna Halduskohtus.

Osapoolte erimeelsused seisnevad peamiselt selles, mida loomeinimestele hüvitatakse ja milline on selle hüvitise arvutamise metoodika.

Eesti loomeinimesi esindavad üheksa organisatsiooni: Eesti Autorite Ühing, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Lavastajate Liit, Eesti Lavastuskunstnike Liit, Eesti Interpreetide Liit, Eesti Heliloojate Liit, Eesti Esitajate Liit, Eesti Fonogrammitootjate Ühing ja Eesti Audiovisuaalautorite Liit nõuavad riigilt 38 miljonit eurot. See on seadusejärgsed isiklikuks tarbeks kopeerimise tasud nelja aasta eest ehk aastatel 2014-2017 summas 38 miljonit eurot.

Organisatsioone esindav advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal partner Priit Lätt selgitas kohtus, et nende peamine eesmärk on tegelikult leida lahendus valitsevale olukorrale, kus Eesti valitsus pole tänini suutnud korraldad tasude kogumist isiklikuks kasutuses olevatelt kaasaegsetet salvestusseadmetelt ja -kandjatelt ja nimekiri seadmetest on ajale jalgu jäänud ning liiga lühike ega hõlma kaasaegseid seadmeid. Ehk siis seadmeid, mida tänapäeval peamiselt kasutatakse.

Eesti Autorite Ühingu tegevdirektor Kalev Rattus tõi näiteks Nordica lennu, kus Brüsselisse lendajad sisustavad aega nutiseademetest eelnevalt salvestatud filmide vaatamisega või moodsad autod, kus enam CD-plaate kuulata ei saa ning meeldiva muusika peab eelnevalt endale USB-pulgale salvestama. Selle salvestamise eest aga autorid praegu tasu ei saa.

Seotud lood:

Selle nimekirja täiendamise vajadusele on oma otsuses tähelepanu juhtinud ka riigikohus. Lätt sõnas, et kui kompromisslahendusel jõutaks üksmeelele, et olukord lahendatakse ning seadmete nimekirja täiendatakse, oleks nad valmis kompromisskõnelusi pidama.

Kuna loomeinimesed ning riik on tasude üle ka varem kohtus vaidlusi pidanud, koostas toona Urmas Reinsalu juhitud justiitsministeerium välja kava, mis laiendaks seadmete ringi, mille põhjal tasu arvutatakse ning aastatel 2020-2022 oleks loomeinimeste esindusühingutele ja erialaliitudele kompensatsiooniks makstud riigieelarvest kaks miljonit eurot aastas.

Plaan nägi ette, et õiglase hüvitise suuruse skeem hõlmaks lisaks kassettidele, plaatidele, kõvaketastele ja muule taolisele ka nii tava-, süle- kui tahvelarvuteid, samuti salvestusfunktsiooniga TV-vastuvõtjaid ja mobiiltelefone.

Mullu detsembris märkis justiitsministeerium vastavas memos, et kahe miljoni euro suurune aastane summa rahuldaks loomeinimesi esindavaid organisatsioone ning samm väldiks edasisi kahjuhüvitamise nõudeid riigi vastu.

Paraku muudatus enne valimisi kuskile ei jõudnud. Lätti sõnul ei tohiks aga selle seadusemuudatuse uuesti lauale tõstmine olla keeruline, sest töö on ju juba ära tehtud.

Riik pakub 231 000 eurot

Kui loomeinimesed näevad nelja aasta eest saamata jäänud õiglase tasuna 38 miljonit eurot, siis valitsus on neid esindava Hedman Partnersi vandeadvokaat Toomas Seppeli kinnitusel teinud tõsist tööd ning arvutanud õiglase summana välja 231 233 eurot.

Seda summat loomeinimesed aga aktsepteerida ei saa, sest Lätti sõnul on see veelgi väiksem kui enne kohtusse pöördumist neile pakutud 320 000 eurot.

Kohtunik Kaupo Kruusvee tõi istungil mitu korda välja pakkumise, et ehk soovivad osapooled omavahel ilma kohtuta kokkuleppele jõuda. Loomeinimeste esindaja Priit Lätt möönis, et see oleks nende jaoks hea lahendus, kuid nende nägemusel ei peaks kompromissläbirääkimised puudutama mitte ainult rahalist vaidlust, vaid just põhimõtteliselt kokkulepet olukorra lahendamiseks ehk varasema justiitsministeeriumi kava taasavamist.

Seppeli sõnul ei ole Reinsalu eestvedamisel välja töötatud muudatuse taas arutlusele võtmine ja seda kompromisskõnelustesse lülitamine reaalne ja ta sõnas, et esindajatele ei anta luba välja arvutatud summast ehk 231 233 eurost kaugemale minna.

Ta märkis, et enne valimisi ministri poolt välja pakutud number ei saa olla alus kahju hüvitamiseks, sest ka Reinsalu plaan oli suunatud tulevikku, mitte minevikku. Kuna kompromisslahendusest midagi välja ei tulnud, jätkab kohus asja arutamist edaspidi kirjalikus menetluses. Enne sügist kohus otsuse tegemiseni ei jõua.