14.11.2019, 13:37

Loomeliidud said kohtu kaudu riigilt veidi üle 800 000 euro hüvitist, algselt nõuti 48 miljonit

Tallinna halduskohus,Osapoolte erimeelsused seisnevad peamiselt selles, mida loomeinimestele hüvitatakse ja milline on selle hüvitise arvutamise metoodika. Eesti loomeinimesi esindavad üheksa organisatsiooni: Eesti Autorite Ühing, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Lavastajate Liit, Eesti Lavastuskunstnike Liit, Eesti Interpreetide Liit, Eesti Heliloojate Liit, Eesti Esitajate Liit, Eesti Fonogrammitootjate Ühing ja Eesti Audiovisuaalautorite Liit nõuavad riigilt 38 miljonit eurot. See on seadusejärgsed isiklikuks tarbeks kopeerimise tasud nelja aasta eest ehk aastatel 2014-2017 summas 38 miljonit eurot. Organisatsioone esindav advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal partner Priit Lätt selgitas kohtus, et nende peamine eesmärk on tegelikult leida lahendus valitsevale olukorrale, kus Eesti valitsus pole tänini suutnud korraldad tasude kogumist isiklikuks kasutuses olevatelt kaasaegsetet salvestusseadmetelt ja -kandjatelt ja nimekiri seadmetest on ajale jalgu jäänud ning liiga lühike ega hõlma kaasaegseid seadmeid. Ehk siis seadmeid, mida tänapäeval peamiselt kasutatakse. Eesti Autorite Ühingu tegevdirektor Kalev Rattus tõi näiteks Nordica lennu, kus Brüsselisse lendajad sisustavad aega nutiseademetest eelnevalt salvestatud filmide vaatamisega või moodsad autod, kus enam CD-plaate kuulata ei saa ning meeldiva muusika peab eelnevalt endale USB-pulgale salvestama. Selle salvestamise eest aga autorid praegu tasu ei saa. Selle nimekirja täiendamise vajadusele on oma otsuses tähelepanu juhtinud ka riigikohus. Lättt sõnas, et kui kompromisslahendusel jõutaks üksmeelele, et olukord lahendatakse ning seadmete nimekirja täiendatakse, oleks nad valmis kompromisskõnelusi pidama. Kuna loomeinimesed ning riik on tasude üle ka varem kohtus vaidlusi pidanud, koostas toona Urmas Reinsalu juhitud justiitsministeerium välja kava, mis laiendaks seadmete ringi, mille põhjal tasu arvutatakse ning aastatel 2020-2022 oleks loomeinimeste esindusühingutele ja erialaliitudele kompensatsiooniks makstud riigieelarvest kaks miljonit eurot aastas. Plaan nägi ette, et õiglase hüvitise suuruse skeem hõlmaks lisaks kassettidele, plaatidele, kõvaketastele ja muule taolisele ka nii tava-, süle- kui tahvelarvuteid, samuti salvestusfunktsiooniga TV-vastuvõtjaid ja mobiiltelefone. Mullu detsembris märkis justiitsministeerium vastavas memos, et kahe miljoni euro suurune aastane summa rahuldaks loomeinimesi esindavaid organisatsioone ning samm väldiks edasisi kahjuhüvitamise nõudeid riigi vastu. Paraku muudatus enne valimisi kuskile ei jõudnud. Lätti sõnul ei tohiks aga selle seadusemuudatuse uuesti lauale tõstmine olla keeruline, sest töö on ju juba ära tehtud. Kui loomeinimesed näevad õiglase tasuna 38 miljonit eurot, siis valitsus on neid esindava Hedman Partnersi vandeadvokaat Toomas Seppeli kinnitusel teinud tõsist tööd ning arvutanud õiglase summana välja 231 233 eurot. Seda summat loomeinimesed aga aktsepteerida ei saa, sest Lätti sõnul on see veelgi väiksem kui enne kohtusse pöördumist neile pakutud 320 000 eurot. Kohtunik Kaupo Kruusvee tõi istungil mitu korda välja pakkumise, et ehk soovivad osapooled omavahel ilma kohtuta kokkuleppele jõuda. Loomeinimeste esindaja Priit Lätt möönis, et see oleks nende jaoks hea lahendus, kuid nende nägemusel ei peaks kompromissläbirääkimised puudutama mitte ainult rahalist vaidlust, vaid just põhimõtteliselt kokkulepet olukorra lahendamiseks ehk varasema justiitsministeeriumi kava taasavamist. Seppeli sõnul ei ole Reinsalu eestvedamisel välja töötatud muudatuse taas arutlusele võtmine ja seda kompromisskõnelustesse lülitamine reaalne ja ta sõnas, et esindajatele ei anta luba välja arvutatud summast ehk 231 233 eurost kaugemale minna. Ta märkis, et enne valimisi ministri poolt välja pakutud number ei saa olla alus kahju hüvitamiseks, sest ka Reinsalu plaan oli suunatud tulevikku, mitte minevikku. Kuna kompromisslahendusest midagi välja ei tulnud, jätkab kohus asja arutamist, kuid kokku lepiti kirjalikus menetluses. Enne sügist kohus otsuse tegemiseni ei jõua. loomingulised liidud kohtus

FOTO: Foto: Ilmar Saabas

Halduskohus mõistis riigilt nn tühja kasseti tasu hüvitise kohtuvaidluses loomeinimestele välja 816 559 eurot. Erinevate liitude ühishagis nõuti aga kahju hüvitamist summas 48,5 miljonit eurot, lisaks 5 miljonit intresse.

Tallinna Halduskohus tegi otsuse tühja kasseti tasu hüvitise kohtuvaidluses, mõistes riigilt välja 816 559 eurot. Kohus tõdes, et valitsus on rikkunud Euroopa Liidu õigust ning loomeinimestele on sellega tekitatud varaline kahju, sest Eestis puudub toimiv süsteem, mis tagaks autoritele, esitajatele ja fonogrammitootjatele õiglase tasu nende loomingu salvestamise eest moodsates nuti- ja digiseadmetes.

Eesti Autorite Ühingule, Eesti Fonogrammitootjate Ühingule, Eesti Esitajate Liidule, Eesti Audiovisuaalautorite Liidule, Eesti Heliloojate Liidule, Eesti Interpreetide Liidule, Eesti Lavastajate Liidule, Eesti Lavastuskunstnike Liidule ja Eesti Näitlejate Liidule tekitatud varalise kahju hüvitamiseks mõisteti Eesti Vabariigilt välja 816 559 eurot.

Üheksat loomeinimeste katusorganisatsiooni kohtus esindav vandeadvokaat Priit Lätt advokaadibüroost PwC Legal ütles, et tema jaoks on arusaamatu valitsuse ignorantsus Riigikohtu 2016. a otsuse täitmise suhtes ning lugupidamise puudumine Euroopa Liidu õiguse suhtes. "Loomeinimeste organisatsioonid on sunnitud Euroopa Liidu õigust maksma panema kohtu kaudu ning nii igal aastal, enam kui kümne aasta jooksul. Loodan, et eilne halduskohtu otsus annab nüüd lõpuks selge tõuke, et lähitulevikuks seadusandlus korda teha ja hüvitised tagada," lisas Lätt.

Halduskohtu otsus ei ole veel jõustunud ning loomeinimeste esindusorganisatsioonidel, nagu ka valitsusel, on võimalus otsus edasi kaevata järgmisesse kohtuastmesse hiljemalt 13. detsembrini 2019.

Ärileht on vaidlusest ka varasemalt kirjutanud.

Kuna loomeinimesed ning riik on tasude üle ka varem kohtus vaidlusi pidanud, koostas toona Urmas Reinsalu juhitud justiitsministeerium välja kava, mis laiendaks seadmete ringi, mille põhjal tasu arvutatakse ning aastatel 2020-2022 oleks loomeinimeste esindusühingutele ja erialaliitudele kompensatsiooniks makstud riigieelarvest kaks miljonit eurot aastas.

Plaan nägi ette, et õiglase hüvitise suuruse skeem hõlmaks lisaks kassettidele, plaatidele, kõvaketastele ja muule taolisele ka nii tava-, süle- kui tahvelarvuteid, samuti salvestusfunktsiooniga TV-vastuvõtjaid ja mobiiltelefone.

Mullu detsembris märkis justiitsministeerium vastavas memos, et kahe miljoni euro suurune aastane summa rahuldaks loomeinimesi esindavaid organisatsioone ning samm väldiks edasisi kahjuhüvitamise nõudeid riigi vastu.

Paraku muudatus enne valimisi kuskile ei jõudnud. Lätti sõnul ei tohiks aga selle seadusemuudatuse uuesti lauale tõstmine olla keeruline, sest töö on ju juba ära tehtud.

Kui loomeinimesed nägid nelja aasta eest saamata jäänud õiglase tasuna 38 miljonit eurot [periood 2014-2017, sel aastal lisandus kaebusesse ka 2018. aasta ehk lisaks 10 miljonit eurot-toim.], siis valitsus on neid esindava Hedman Partnersi vandeadvokaat Toomas Seppeli kinnitusel teinud tõsist tööd ning arvutanud õiglase summana välja 231 233 eurot.

Kommenteeri Loe kommentaare