“Valisime Telliskivi linnakus välja kõige meeleolukama hoone ning otsustasime sinna teha restorani,” rääkis Urmas Laur. “Ei olnud aga ühtegi huvilist. Kuulutasime välja konkursi, millele tuli kolm pakkumist – nii sündis F-hoone. See oli märgiline, sest edasi tulid PÖFF ja muud üürnikud, kes loomelinnaku nägu loonud on.”

“Seejärel võtsime Telliskivi kogemuse ning konverteerisime selle Tartu Aparaaditehasesse,” ütles Urmas Laur. “Nüüd on seal üle 100 üürniku. Iga nädal saabub 2-4 üüripäringut ilma selleta, et me ise pingutama peaksime. Meie asi on teha õigeid valikuid, sest igaüks loomelinnakusse ei sobi. Loomelinnaku fenomen on see, et inimesed on karjaloomad – inimesel on vaja kuhugi kuuluda. Üritame ruumide rendiga tekitada sünergia seal toimetavate inimeste ja ettevõtete vahel. Arvan, et see ongi uus normaalsus.”

Urmas Laur lisas, et ka see on normaalne, et ümbruskonna kinnisvaraomanikud end loomelinnakute ree peale sätivad. “See võimaldab hea asukohaga elu- ja töökeskkonna leida ka neil, kes loomelinnakusse ei mahu,” sõnas Laur. “Loomelinnaku elanikel ja töötajatel on sarnane elustiil.”

“Kui esialgu kartsime, et kunstiinimesed maksavad renti siis, kui saavad, ning ka siis maalides, siis reaalsus on teistsugune,” ütles Urmas Laur. “Loomelinnakute üürnike maksedistsipliin on väheste eranditega väga hea. Telliskivi ja Aparaaditehase teeb unikaalseks see, et see on 100% erakapital.”

Crowdestate OÜ asutaja Loit Linnupõld rääkis, et ühisrahastusega on võimalik kokku viia kapitali omanik ja kapitali vajav ettevõte. “Kinnisvaraarendaja saab ligi täiesti uut tüüpi kapitalile – ühisrahastuse puhul on jäme ots arendaja käes,” märkis Loit Linnupõld. “Samuti kasutavad arendajad ühisrahastust osana turundusstrateegiast – edukas raha kaasamine aitab hästi mainet tõsta.”

“Kui vanasti roniti kirikutorni otsa ja investeeriti sinnani, kuhu silm ulatus, siis nüüd on võimalused laiemad,” ütles Loit Linnupõld. “Inimesed ja ettevõtted on saanud võimaluse investeerida ka teiste riikide kinnisvaraprojektidesse, mistõttu on vaja teha oluliselt ratsionaalsemaid otsuseid. Ühisrahastuse populariseerumine loob eeldused ka paremate regulatsioonide tekkeks – järgmise eesmärk võiks olla ühe ühisrahastuse litsentsiga toimetada kogu Euroopas.“