"Tegelikult on siin isegi sotsialismini veel tükk maad minna, et kahju küll, aga natuke keinsiaanlik see on ja Eesti tingimustes on tegemist revolutsioonilise eelarvega. Ja miks siis? Väga lihtne: seekord Eesti riik ei aja kuradit peltsebuliga välja, ei kärbi majanduslanguse oludes, ei arva, et töötajad peaksid pankurite riske katma," rääkis ta. "Tänane Eesti valitsus julgeb majandust juhtida, julgeb töökohti luua, julgeb laenu võtta. Erinevalt eelmisest kriisist, kus intressid olid küll ajaloo madalaimal tasemel üleüldse, aga Eesti vaatas lakke või kärpis. Ja kui me räägime Kreekast ja vaatame, mis Kreekaga pärast juhtus - iga euro, mis Kreeka ära kärpis, selle võrra kukkus nende SKP poolteist eurot. Eesti seekord ei tee nagu Kreeka. Eesti õppis sellest. Eesti ei kärbi oma majandust surnuks, vaid elavdab seda."

"Pensionitõus on produktiivne. Pensionärid üldiselt ei istu rahakuhja otsas nagu lohed," kiitis ta pensionitõusu, mille tagajärjel kasvavad pensionäride kulutused, misläbi saavad tööd poodide töötajad.

"No mis ma siin veel kuulsin? Appi, meie laenukoormus suureneb. Mõelge ometi meie lastele, mis nüüd saab, me ei saa igavesti laenata. Saame küll," lausus ta. "Riikidega on natuke teistmoodi kui inimestega või ettevõttetega. Vaadake, riigid ei pea seda kartma, et nad surevad äkki enne ära, kui võlg tuleb tagasi maksta. Riigid ei sure ära, mis tähendab seda, et kui sa oled riik, siis sa tegelikult sisuliselt saadki igavesti laenata, sa saad igavesti raha juurde luua, vastavalt sellele, milline su majandusolukord on. Ja kui valitsus seda raha ei vii välismaisesse internetikasiinosse, siis väga tõenäoliselt paneb see raha majanduse kasvama, majanduse mõistlikult kasvama ja me ei pea muretsema laenukoormuse suurenemise pärast. Me ei pea muretsema laenu teenindamise pärast."