Ettevõtlusministri Liisa Oviiri sõnul on arenguseire viimine riigikogu juurde igati tervitatav otsus – sellega muutub omanikusuhe selgemaks, kindlasti ka ülesannete püstitamine lihtsamaks ja see toob seire otsustasemetele lähemale.

"Ettevõtlust toetavate tugistruktuuride reformi ja tegevuste dubleerimise vähendamise eesmärgil liigub Arengufondi senine investeerimistegevus üle Kredexisse ning valdkondlikud teemad (Ettevõtlik Eesti, StartSmart, rohemajandus ja energeetika ning nutikas spetsialiseerumine) tagasi ministeeriumisse," selgitas Oviir.

Eesti riskikapitaliturg on Oviiri sõnul jõudnud Arengufondi katalüseeriva rolli tulemusena sellisesse arengustaadiumisse, kus erasektor suudab ise tagada efektiivse turu toimimise.

"Arengufond peab oma jõulisest sekkumisest taanduma ning laskma turul ise edasi toimida. Tegevuste koondamine Kredexisse, mis juba tegeleb riskikapitalituru investeeringutega on loogiline," lisas ta.

Kivimägi: seda otsust on ammu oodatud või kardetud

Majanduskomisjoni esimehe Toomas Kivimägi sõnul on Arengufondi tegevuse lõpetamise otsust kaua oodatud või kardetud, kuidas kellelegi. “Oluline on see, et enne seda langetas majanduskomisjon otsuse seiretegevuse tõhustamise vajaduse kohta ning selleks vastava struktuuriüksuse loomise kohta riigikogu juurde,” ütles Kivimägi.

“See on loogiline jätk ka hiljutisele otsusele reorganiseerida Arengufondi investeerimistegevus, viies see Kredexi alla. Tingimustes, kus Eestis on kümne aasta pärast 80 000 tööealist inimest vähem kui täna, pole mõeldav, et riik jätkab sama arvu rakendusüksuste või riigiasutustega. Kuskilt tuleb alustada,” lisas Kivimägi.

Otsuste poolt hääletas 6 komisjoni liiget, vastu olid 2 Keskerakonna fraktsiooni esindajat.
Majanduskomisjon valmistab aprillis ette seaduseelnõu, et ümberkorraldused riigikogu kevadistungjärgu lõpuks vastu võtta.

Luuakse iseseisev üksus

Majanduskomisjoni liikme Maris Lauri sõnul luuakse Arengufondi seirealase tegevuse jätkamiseks riigikogu juurde iseseisev üksus oma eelarve ja otsustuspädevusega, sarnaselt loodava valimisteenistusega.

„Tegemist oleks väikese meeskonnaga, kes korraldaks ja toetaks arenguseire läbiviimist. Kvaliteetse arenguseire tagab see, kui me suudame kaasata võimalikult palju erinevaid osapooli ja parimaid spetsialiste nii Eestist kui välismaalt,“ ütles Lauri.

Ta avaldas lootust, et nii ettevõtlusorganisatsioonid, Teaduste Akadeemia, ülikoolid kui ka laiem üldsus on valmis kaasa lööma selles, et kujuneks selgem pilt Eesti pikaajalistest arenguvõimalustest.

Lauri selgitas, et investeerimistegevus viiakse Kredexi alla, et kõik riigipoolsed ettevõtlust toetavad meetmed töötaksid omavahelises kooskõlas. „See on esimene suurem samm erinevate ettevõtlust toetavate organisatsioonide konsolideerimisel ja kogu süsteemi korrastamisel,“ ütles Lauri.

Kivimägi lisas, et kuigi Arengufondi tegemiste kohta on olnud üksjagu kriitikat, siis ta peab oluliseks tasakaalu mõttes märkida, et nende panus riskinvesteeringute tegemisel, uuringud energiamajanduses ja tegevused nutika spetsialiseerumise valdkonnas väärivad kiitust.

"Ehk küsimus polnud mitte niivõrd inimestes kui laiemas pildis ja struktuuris,“ ütles Kivimägi ning lisas, et vähetähtis pole ka see, et need on majanduskomisjoni otsused, lõpliku otsuse teeb riigikogu suures saalis.

Arengufondi juhatuse esimees teatas ametist lahkumises märtsi alguses ning fondi juhatuse esimehe kohuseid hakkas tema asemel täitma Annika Lentso.

Riigikogu asutas Arengufondi kümme aastat tagasi, et Eesti majanduse arengule kaasa aidata investeerimistegevuse ning arenguseire- ja kasvuprogrammide kaudu.