Lõpp kavandatud aegumisele: sihilikult lühiealiseks disainitud kaubad tuleb keelustada!
EMSK pani kokku omaalgatusliku arvamuse pealkirjaga „Säästvama tarbimise poole: tööstuskauba kasutusiga ja usalduse taastamine tarbijate teavitamise teel“ ja esitas selle EL insitutsioonidele. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esindaja EMSKs Reet Teder selgitab koja ajakirjas Teataja ülevaate, mis on „kavandatud aegumine“ ja miks EMSK selle pärast muret tunneb ja lahenduseks välja pakub.
Mis on „kavandatud aegumine“?
Tavaliselt tehakse vahet eri tüüpi kavandatud aegumiste vahel, kuna aegumist võib määratleda kui materjali või seadme kasutuks muutmist enne selle ära kulumist, nii et selle kasutuks muutumine või aegumine ei sõltu niivõrd selle ära kulumisest, kuivõrd tehnilisest progressist, käitumise muutumisest, moest jm.
Võib koguni eristada nelja tüüpi kavandatud aegumist:
1. Kavandatud aegumine selle otseses tähenduses, mille puhul kavandatakse toode nii, et selle kasutusiga oleks lühem ning vajadusel disainitakse see nii, et peale teatud arvu kasutuskordi see enam ei tööta.
2. Kaudne aegumine, mis tuleneb tavaliselt sellest, et toodet ei ole võimalik vajalike varuosade puudumise tõttu parandada, või sellest, et parandamine osutub võimatuks (nt elektrooniliste seadmete külge kinnitatud akude puhul).
3. Ühildamatusega seotud aegumine, näiteks tarkvara puhul, mis ei tööta enam operatsioonisüsteemi uuendamisel. See aegumine on seotud müügijärgse teenuse aegumisega, mille puhul eeldatakse, et tarbija ostab pigem uue toote, kui parandab vana, osaliselt parandamisaja ja -hinna pärast.
4. Psühholoogiline aegumine, mis tuleneb ettevõtete turunduskampaaniatest, mis tekitavad tarbijates arvamust, et olemasolevad tooted on moest läinud. Oleks kasutu sundida tahvelarvutite tootjaid pikendama oma toodete kasutusiga 10 aastale, kui tarbimismudelid on sellised, et me tahame tahvelarvuti iga kahe aasta tagant välja vahetada. Näiteks mobiiltelefon vahetatakse välja keskmiselt iga 20 kuu järel (12-17aastaste puhul iga 10 kuu järel).
Kavandatud aegumine on mitmel põhjusel murettekitav. See vähendab tarbekaupade kasutusiga, suurendab ressursside kasutust ning käideldavate jäätmete hulka. Kavandatud aegumist kasutatakse enamasti müüginumbrite suurendamiseks − luues tahtlikult pidevat vajadust ja tarbekaupu, mida ei saa parandada.
EMSK ei pea mitte kõike seda negatiivseks ega kutsu üles eirama moe muutumist või tehnoloogilist innovatsiooni. EMSK toetab diferentseeritud lähenemist ja teeb selget vahet meelega sisseehitatud defektidel ja kiirenenud tarbimismudelitel. Kuigi suuri, kuid tihtipeale teisejärgulisi uuendusi edendavad turundusvõtted võivad olla küsitavad, näeb EMSK probleemi just meelega sisse ehitatavates defektides.
Põhjused, miks EL peaks tegelema kavandatud aegumise küsimusega on seotud nii keskkonna, rahva tervise, kultuuri kui majandusega. See toob endaga kaasa terve rea kahjulikke tagajärgi, sealhulgas kulu tarbijatele toote liiga kiire väljavahetamise või toote liiga kallitest varuosadest sõltumise tõttu, loodusvarade ja toorme ülekasutamise ning jäätmemahu kasvu.
Paljude tööstuskaupade eluiga võiks olla palju pikem.
Mida siis teha?
EMSK soovib ja soovitab järgmist:
1.Selliste toodete, millele on toote kasutusea lühendamiseks defekt sisse ehitatud, täielikku keelustamist.
2. Soovitab ettevõtetel oma toodete parandamist lihtsustada.
Seda peaks tegema kolme moodi: esiteks on tehnilised võimalused, teiseks peaks tarbijatel olema võimalus osta viis aastat pärast ostu varuosi. Kolmandaks tuleks toote ostmisel anda kaasa nimekiri parandusvõimalustest ja juhend nende teostamiseks.
3. Toetab vabatahtlikku sertifitseerimist.
4. Leiab, et toodete kvaliteedi ja vastupidavuse parandamine looks Euroopas püsivaid töökohti ning seetõttu tuleks seda ergutada.
5. Pooldab tootel selle oodatava kasutusea (aastates või kasutuse järgi) näitamist, et tarbija saaks teha teadlikke ostuvalikuid. Soovitab katsetada märgiseid, kus oleks esitatud toote kasutuseal põhinev hinnanguline hind ühe aasta kohta, et ergutada tarbijaid ostma vastupidavamaid tooteid.
6. Peab kasulikuks süsteemi loomist, millega tagatakse ostetud toodete minimaalne kasutusiga.
7. Teeb ettepaneku, et ostul antav garantii sisaldaks minimaalset toimimisaega, mille jooksul oleksid parandamiskulud tootja kanda.
8. Tarbijatel on tihtipeale tunne, et nad hulbivad seadusterägastikus. Vajalik on ühtlustatud õigusaktide pakett.
10. Soovitab liikmesriikidel eelkõige hariduse kaudu ergutada vastutustundlikku tarbimist.
11. Soovitab EK-l viia sellel teemal läbi uuringuid, et tuua selgust paljudes tihtipeale vastuolulistes andmetes.
12. Soovitab hoogustada teadusuuringuid ja tegevust kolmes valdkonnas, mis pidurdavad kavandatud aegumist.
- Toodete ökodisain: see võimaldab juba alguses tagada kasutatud ressursside jätkusuutlikkuse, kuna võetakse arvesse kaupade keskkonnamõju ja kogu olelusringi.
- Ringmajandus, mis järgib nn hällist hällini (cradle to cradle) põhimõtet, millega püütakse muuta ühe ettevõtte jäätmed teiste toormeks.
- Funktsionaalne majandus, mille eesmärk on arendada edasi toote omamise asemel selle kasutamise ideed. Nii ei müüks ettevõtted mitte toodet, vaid funktsiooni, mille eest esitatakse arve kasutuse järgi. Siis on tootjate huvides arendada välja tugevad, parandatavad ja kergesti hooldatavad tooted ning tagada asjakohane tootmisahel ja logistika.
