Läti majandus elas üles 2008. aasta kriisijärgse kasinuspoliitika.

Esialgsete neljanda kvartali numbrite alusel ületas Läti majanduse kogutoodang inflatsiooniga korrigeeritult 2007. aasta tippmargi. Seitse aastat kestnud majanduskasvu järel tabas Lätit valusalt majanduskriis, millele järgnesid palga- ja avaliku sektori teenuste kärped. Läti sai 7,5 miljardi eurose päästelaenu.

„Päästelaenu saamiseks vastandlikult töötanud kasinuspoliitika ei teinud majandusele midagi head,“ ütles Tallinna Tehnikaülikooli majandusprofessor Karsten Staehr. „On väga muret tegev, et Läti majandusel kulus kümme aastat taastumiseks. Samas tegi Läti majandus 10 aastat tagasi jätkusuutmatu tipu. Majandus oli ülekuumenenud.“

„Minu arust pole 2007 või 2008 hea võrdlusbaas, kuna siis kasvas majandus nagu dopinguga ja nüüd ilma selleta,“ ütles Swedbanki Läti peaökonomist Martins Kazaks.

Kriisi kõrvalefektina kahanes Läti rahvaarv. Juba Nõukogude Liidu alt vabanedes kahanes Läti rahvaarv. Kriisi ajal rändas veel rohkem inimesi välismaale. 2007. aastast 2017. aastani kukkus Läti rahvaarv 12 protsenti, kuna rikkamad EL lääneriigid meelitasid lätlasi kõrgemate palkadega. Väljarännu tõttu maadleb Läti nüüd tööjõupuuduses.

„Kümme aastat hiljem oleks kena kui lahkunud inimesed tuleksid tagasi, sest meil on tööd,“ ütles Citadele Banka ökonomist Martins Abolins.