Lõpuks valmis: vaata, milliseid olulisi muudatusi toob kaasa uus mahukas riigihangete seadus

Veebruari keskel kirjutas Ärileht, et Eesti ei jõua riigihangete muudatusi tõenäoliselt õigeks ajaks vastu võtta, kuna rahandusministeerium ei ole eelnõu veel valitsusele esitanud. Kuu aega hiljem saatis ministeerium mahuka riigihangete seaduse eelnõu lõpuks valitsuse poole teele.

Tegemist on tõeliselt mahuka seadusega, mille seletuskiri on ligi 200 lehekülge pikk. Muudatusi toob seadus kaasa mitmeid, kuid lühidalt öeldes peaks muudatustega lühenema näiteks riigihanke korraldamise aeg ja lisanduma uuendusi toetav hankmenetluse liik.

Riigihanke valdkonna eksperdid on jõudnud enam-vähem ühisele arusaamisele, et uued direktiivid, mis seadusega jõustatakse, ei kujuta endast revolutsiooni, kuid siiski toovad kaasa mitu sisulist muudatust.

Suurem õigus hankelt kõrvaldada

Ühe kõige huvitavama näitena võib tuua, et aastaid on riigihangete probleem olnud töid pooleli jätvad töövõtjad, kes osalevad järgmistel hangetel. Kui kehtiv seadus ei andnud arvestatavaid võimalusi selliste pakkujate hankelt kõrvaldamiseks, siis üks uutest direktiividest lubaks hankijal kõrvaldada pakkuja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepinguid.

Eelnõust selgub näiteks, et kui siiamaani kuulusid kohustuslike kõrvaldamise aluste alla üksnes teatud kuritegude eest süüdimõistmine, siis uue klassikalise direktiivi kohaselt tuleb riigihankelt kohustuslikus korras kõrvaldada ka selline ettevõtja, kelle suhtes on lõpliku otsusega tuvastatud, et ta on jätnud oma maksualased kohustused täitmata.

Vabatahtliku kõrvaldamise alusena on klassikalises direktiivis sätestatud selline maksuvõlajuhtum, mis ei ole tingimata lõpliku otsusega sedastatud. Eesti kontekstis tähendaks esimesel puhul see maksuvõla tuvastamist kas kohtu-või maksuotsuse alusel ja teisel puhul seaduse alusel.

Kuivõrd Eestis oleks nende kahe maksuvõla eristamine tehniliselt ebamõistlikult keerukas, on eelnõus kohustusliku riigihankelt kõrvaldamise alusena sätestatud igasugusel alusel tekkinud riiklik maksuvõlg.

Võimalus ennast heastada

Samas täiesti uue võimalusena sätestab klassikaline direktiiv kõrvaldamise aluste heastamise ettevõtja poolt. Nii võib ettevõtja, kellel esineb mõni kõrvaldamise alus, esitada koos pakkumuse või etapiviisilises hankemenetluses koos taotlusega tõendid, et ta on võtnud meetmeid, millega on oma ebaseadusliku või muul viisil riigihangete hankelepingu täitmiseks ebasobiva käitumise heastanud ja usaldusväärsuse taastanud.

Sellisteks meetmeteks võib olla näiteks kahju täielik hüvitamine, uurimisorganitega koostöö tegemine kõikide teo asjaolude väljaselgitamisel või konkreetsed tehnilised, organisatoorsed või töötajatega seotud meetmed, mis võimaldavad edasist analoogset ebaseaduslikku või ebasobivat käitumist vältida (näiteks süüdi oleva juhatuse liikme või töötaja vallandamine).

Hankijal on nende tõendite põhjal võimalik hinnata, kas ettevõtja on kõiki asjaolusid arvesse võttes piisavalt usaldusväärne, et hankelepingut täita, ja teha seejärel otsus, kas ettevõtja kõrvaldada või mitte.

Soodsaima pakkumise mõiste muutub

Samuti tuleb ka tulevikus kõik hankelepingud sõlmida majanduslikult kõige soodsama pakkumuse alusel, kuid muutub see, mida majanduslikult kõige soodsam tähendab. Majanduslikult kõige soodsama pakkumuse all mõeldakse edaspidi kõiki hindamiskriteeriume, ükskõik kas selleks on madalaim hind, olelusringi kulud või kvalitatiivsed kriteeriumid.

Vanade direktiivide ja riigihankeseaduse alusel majanduslikult kõige soodsama pakkumuse vasteks on klassikalises direktiivis ja eelnõus parima hinna ja kvaliteedi suhe, mis võib endas hõlmata kas pakkumuse hinda ja kvalitatiivseid kriteeriume või pakkumuse kulu (pakkumuse hind ja olelusringi kulud) ja kvalitatiivseid kriteeriume.

Samuti võib hankija hankelepingu maksumuse kindlaks määrata ja hinnata pakkumusi üksnes kvalitatiivsete kriteeriumide alusel.

Selleks, et hankijad kasutaksid pakkumuste hindamisel vähem üksnes pakkumuse hinda ja arvestaksid rohkem ka hankelepingu täitmisega seotud muid kulusid, on sätestatud eraldi olelusringi kulude hindamise alused.

Kuna uued direktiivid toovad kaasa ulatuslikud muudatused, siis ei piirdutud lihtsalt direktiivide ülevõtmisega, vaid rahandusministeerium töötas välja uue tervikseaduse.

Direktiivide jõustamisega läheb Eestil endiselt kiireks, kuna jõustamise tähtaeg on 18. aprill. Seaduse kallal on ministeerium töötanud alates 2014. aasta veebruarist.

Milliseid muudatusi uus riigihangete seadus veel kaasa toob, saab vaadata siit..