„Toetused on täna ebaproportsionaalselt jaotunud. Kui nad selliselt eksisteerivad nagu täna, siis parem olgu nad üldse olemata. Ma olen täitsa kindel, et Eesti tootjad saaks ilma toetusteta hakkama,” ütleb Raul Jeets, kellele kuulub mitmeid põllumajandusettevõtteid nii Valga-, Võru- kui Põlvamaal. Valdavalt tegelevad need piimakarja-, aga ka teravilja- ning linnukasvatusega.

„Kui näiteks Hollandis, Belgias või Poolas saab keegi hektaritoetust või piimalehmatoetust kordades rohkem, kui meie siin – ja me müüme oma toodetud saadusi ühel ja samal turul –, siis ilmselgelt on konkurentsieelis ju nendel,” põhjendab Jeets, viidates sellele, et tänane EL-i põllumajandustoetuste süsteem ongi juba oma loomult ebaõiglane, kuivõrd Eesti põllumeeste toetusprotsent on paljude teiste EL-i liikmesriikide omast madalam.

Agron Halduse OÜ alla kuuluvad ettevõtted saavad valdavalt pindalatoetust haritud maade pealt ning piimalehmatoetust oma piimakarjade pealt. Investeeringutoetused on seejuures väga väikeseks jäänud, kuivõrd tegu on Eesti mõistes suurtootjaga. Ettevõtja kinnitusel jääks tema ettevõtted ka ilma toetusteta turul ellu. „Kui Euroopa Liit otsustaks need ära kaotada, oleks kohe nõus,” sõnab Jeets.

Sellest, kuidas Lõuna-Eesti suurettevõtja äridel Põlvamaal läheb, loe lähemalt tänasest Eesti Päevalehe loost.