Üha rohkem ehitatakse suvilaid ümber aastaringseks elamiseks ja suur osa inimesi ostabki suvila linnakorteri müügist saadud raha eest.

Korterielanikele tähendab suvemaja ümberehitus sageli vaheetappi eramusse kolimisel, sest miljonikroonine investeering oma majja pole paljudele jõukohane.

50-80 ruutmeetri suurune ühekorruseline tavalises seisukorras suvila maksab Ihastes 250 000-350 000 krooni, Külitses 150 000-250 000 krooni. Ostuhinnale lisandub 250 000-300 000 krooni kapitaalseks ümberehitamiseks ja soojustamiseks. Nii võib saada aastaringseks elamiseks sobiliku maja ligi poole miljoni krooni eest.

Loomulikult ei tasu seejuures arvestada, et hiljem võib sellise maja eramutega võrreldava hinnatasemega maha müüa – suvila ümberehitus tõstab selle turuväärtust maksimaalselt tehtud investeeringute võrra.

Traditsiooniliste suveelamute ostjad eelistavad privaatset looduskaunist kohta ja ujumiseks kõlbliku veekogu lähedust. Eriti nõutud on eestiaegsed talumajad.

Hinnad sõltuvad asukohast, krundi suurusest, hoone arhitektuurist, seisukorrast ja kapitaalsusest. Eelistatud on Tartust lõunasse (Võru, Põlva, Otepää) jäävad kohad: Valgemetsa, Kiidjärve, Taevaskoda, Pangodi, Kooraste jt piirkonnad. Ostavad keskmisest jõukamad peamiselt Tallinna ja Tartu inimesed.

Peipsi ääres leiab suvitajatele sobilikke asukohti vähe. Soine rannajoon (Emajõe Suursoo) ja piki Peipsi rannikut looklev 20-30 kilomeetri pikkune Mustveest Varnjani ulatuv kaluriküla muudavad valikuvõimalused ahtaks. Kuna Mustveest ja Mehikoormast edasi asuvad paigad jäävad tartlasele juba kaugeks, kujundavad turgu peamiselt kohalikud ostjad.

Lõuna-Eestis eristub üldisest hinnatasemest selgelt Otepää, Haanja ja Rõuge. Neis piirkondades on suvilate hinnaskaala väga lai, põhjuseks eelkõige erinevate parameetritega (asukoht, vanus, seisukord, krundi suurus jm) suvilate olemasolu.

Seetõttu pole keskmise hinnataseme väljatoomine piisavalt objektiivne. Ostjate seas on nõutud ka Otepäält umbes kümne kilomeetri kaugusel asuv Valgjärve ümbrus.