Lugeja küsib: kes selle kinni maksab, kui pean vastutustundetu tuuritaja pärast eneseisolatsiooni jääma ja tööle ei saa?

 (78)
Kaitsemask
KaitsemaskFoto: Ilmar Saabas

Lisandunud Covid-19 positiivsete arv ja võimalik sügisel ees ootav viiruse teine laine ning uudised, kuidas nakatunud mööda Eestit üritusi külastavad ning sellega ka teisi nakatavad, tekitavad küsimuse, kes maksab selle eest, kui inimene peab koju eneseisolatsiooni jääma, kuid kaugtööd teha ei saa?

Tööinspektsiooni ennetusosakonna juhataja Kaire Saarep selgitab:

Kui töötaja peab viibima eneseisolatsioonis, siis tuleks lähtuda sellest, et töötaja töö tegemine on takistatud temast mittetuleneval põhjusel. See tähendab, et töötaja ei ole tekitanud ise olukorda, kus tal ei ole võimalik tööle tulla. Seega rakendub antud juhul töölepingu seadus § 38, mille kohaselt peab tööandja maksma mõistliku aja eest keskmist töötasu, kui töötaja ei saa tööd teha temast mitteoleneval põhjusel.

Milline on antud juhul mõistlik aeg, peavad pooled ise hindama, kuid kindlasti ei ole õigustatud töötasu maksmine terve aja eest, mil töötaja tööd ei tee.

Kui töötaja viibib eneseisolatsioonis seetõttu, et ta läks teadlikult reisile piirkonda, kust naastes tuleb viibida eneseisolatsioonis, siis ei saa tööandja kohustust tasu maksta pidada mõistlikuks. Kui eneseisolatsioonis tuleb viibida seetõttu, et täideti tööandja käsul tööülesandeid, siis mõistlik periood on pikem.

Lisaks on pooltel võimalik leida ka muid lahendusi. Näiteks sõlmima poolte kokkuleppe töötaja põhipuhkuse või tasustamata puhkuse kasutamiseks või muul moel (nt muuta kokkuleppel tööülesandeid, mida saaks teha kaugtööna). Töösuhte pooled peavad adekvaatselt hindama riigis toimuvat ning arvestama seejuures ka teineteise huvidega ja leidma seeläbi mõistlikud lahendused.

Seotud lood:

Kui töötajal on haigustunnused, siis väljastab arst talle haiguslehe ja töötaja keeldub töö tegemisest töövõimetuslehel viibimise tõttu.

Kuna võimaliku Covid-19 laineni on tööandjatel sel korral võimalik ette valmistuda, siis tasuks kaaluda kaugtöö tegemise võimalusi ka neis valdkondades, kus varem pole seda tehtud. Näiteks klienditeenindaja saab kodus tegeleda e-poe haldamisega, klientidele e-kirja teel vastamisega jne. Nii ülesannete muutmise kokkulepete ja tehnilise ettevalmistuse peale tasuks tööandjatel mõelda varakult.

Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna juhataja Heli Laarmann selgitas:

Kui COVID-19 leviku peatamiseks peab terviseamet või Vabariigi Valitsus teatud piirkonnale/asutustele jms vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse §27 kehtestama karantiini, siis ka sellisel juhul on võimalik saada haigusleht, inimesel, kes on terve, kuid ei saa liikuda karantiini all olevast piirkonnast välja. Haiguslehe avab perearst ning seda tasustatakse samuti alates 4. päevast, kui tööandja ei ole otsustanud maksta hüvitist alates 2. päevast.

Haigushüvitist hakatakse tasuma neljandast päevast alates haiguslehe avamisest. Viis päeva tasub haigushüvitise tööandja ja alates üheksandast päevast haiguslehe avamisest maksab haigushüvitist Eesti Haigekassa. Tööandja hüvitise määr on 70% töötaja keskmisest töötasust, haigekassa hüvitise määr on 70% eelmise kalendriaasta keskmisest päevatulust.

Puhkusereisilt tulles eneseisolatsiooni eest hüvitist ei saa
Koju või ajutisse viibimiskohta isolatsiooni tuleb jääda ka siis, kui Eestisse tullakse riigist, kus nakatumiskordaja on suurem kui 16/100 000 kohta – seda peavad järgima nii Eesti elanikud puhkuseid planeerides kui puhkustelt tulles kui ka välismaalased sõltumata riiki tulemise eesmärgist. Oluline on seejuures meeles pidada, et sellisel juhul ei ole võimalik hüvitist saada. Riikide nakatumiskordaja ülevaated on avaldatud välisministeeriumi kodulehel.