MARTTI SINGI BNS
Deflatsioon koputab uksele
Iganenud arusaam, et hinnad peavad tingimata tõusma, hakkab ümber saama. Mitmete arenenud riikide hinnatasemed on langenud juba mitmendat kuud. Inflatsioonitempo aeglustumise suunda on täheldatud ka arenguriikides. Pikka aega riikide majanduste üheks suurimaks vaenlaseks peetud inflatsioon hakkab asenduma teisega – deflatsiooniga. Seni pole küll veel selge nimetatud nähtuse lõplik mõju majandusele, kuid alanud muutused tõotavad tulla võrdlemisi põhjalikud.
Hindade alandamise on teinud võimalikuks ühelt poolt odavnenud ressursside hinnad tänu täiustunud tehnoloogiale ning teiselt poolt vähenev nõudlus.
Olukorda pingestavad samuti arenguriikide valuutade devalveerimised, mis alandavad seal toodetud kaupade hindu välisvaluutas.
Muutused on toimumas ka ettevõtete kapitalistruktuuris. Inflatsioonilises ühiskonnas on ettevõtetel kasulik finantseerida oma aktivaid laenurahaga, sest reaalintressimäär (inflatsioonitempoga korrigeeritud nominaalintressimäär) võib tihtilugu osutuda ettevõtetele negatiivseks.
Deflatsioon aga tähendab muude tingimuste samaks jäädes reaalintressimäära tõusu. Viimase negatiivsus eeldaks deflatsiooni tingimustes negatiivset nominaalset intressimäära.
Teine ning vahest veelgi olulisem ajend ettevõtete kapitalistruktuuri muutmiseks tuleneb nn maksuefektist.
Nominaalintressimäära langus tähendab ettevõtetele võlakapitali suhtelise eelise kadumist omakapitali ees, mis teisisõnu kallutab ettevõtteid finantseerima oma aktivaid omakapitaliga.
Samas on deflatsiooni mõju nii ettevõtetele kui ka majanduse agregaatnäitajatele täna peaaegu võimatu hinnata, mistõttu alanud muutused võivad võtta võrdlemisi laiapõhjalised mõõtmed.
Bensiiniliitri hind kerkib 15 senti
Seoses kütuse maailmaturuhindade ja USA dollari kursi tõusuga tõstavad Statoili eeskujul 15 sendi võrra bensiini jaemüügihindu teisipäevast ka Neste ja Alexela.
Bensiinid 95E ja 95K maksavad teisipäevast nii Statoili, Neste kui ka Alexela jaamades 6,60 ning bensiinid 98E ja 98K 6,80 krooni liiter.
Diislikütuse liitri hinda tõstis Statoil 10 senti, 5,55 kroonini.
Inspektsioon tunnistas Ühispanga õigeks
Ühispank ei ole Eesti Telekomi aktsiate märkimisel insiderlusega tegelenud, leidis väärtpaberiinspektsioon märkijate nimekirja analüüsides.
“Analüüsides pakkumisi ja märkijate nimekirja veendusime, et Ühispanga kliendid ei olnud eelistatud olukorras,” ütles väärtpaberiinspektsiooni peadirektor Marek Mägi.
Mägi sõnul olid inspektsiooni vaatluse all pakkumised vahemikus 300 000 kuni miljoni krooni. “Selles tundlikus vahemikus olid pakkumised ühtlaselt jaotunud,” sõnas Mägi.
Eelarve laekumine on äärmiselt pingeline
Maksuameti peadirektori Aivar Sõerdi sõnul on tänavuse riigieelarve tulude laekumine äärmiselt pingeline, kuid sotsiaalmaksu laekumine näitab normaliseerumise suunda.
Reede õhtu seisuga oli pensionikassat ja ravikindlustuse eelarvet täitvat sotsiaalmaksu laekunud 1,327 miljardit krooni. Veel eelmise nädala algupoolel oli laekumine 968 miljonit, ütles Sõerd.
Swedbank emiteeris 65 miljoni eest võlakirju
Swedbank emiteeris möödunud nädala lõpul 65 miljoni krooni eest kolmekuulisi võlakirju.
Hansapanga investeerimispanganduse spetsialist Ülo Kallas ütles, et investorite huvi Swedbanki võlakirjade vastu oli tunduvalt suurem, kuid emitent ei soovinud mahtu suurendada. Kallase sõnul refinantseeris Swedbank uue emissiooniga ühtlasi varasema 38,8 miljoni kroonise emissiooni.
AB Elukindlustus kogus 2,2 miljonit krooni
AB Elukindlustus kogus veebruaris kindlustuspreemiaid 2,2 miljonit krooni ning väljastas hüvitisi 706 000 krooni.
AB Elukindlustuse juhatuse esimees Mati Vihul ütles, et kindlustusseltsil on tänavu eesmärgiks preemiaid koguda 30 miljonit krooni.
Norma finantsdirektor lahkus ametist
Autode turvavarustuse tootja AS Norma juhataja Peep Siimoni sõnul on ettevõtte finantsdirektor Peep Pihotalo lõpetanud töö ettevõttes.
“Mingeid konflikte otsida oleks nagu mõttetu,” ütles Siimon Pihotalo lahkumist BNS-ile kommenteerides.
Pihotalo lahkumise põhjusena nimetas Siimon tema erinevat nägemust Norma tulevikust.
Pihotalo soovis suuremat tegevusvabadust, kuid ettevõtte juhtkond ei pea seda vajalikuks, märkis Siimon.
