Lukašenka viitas Moskva ja Minski vaheliste erimeelsuste võimalikele tagajärgedele. Põhjuseks on Venemaa maksumanööver, mis ähvardab olla kahjulik Valgevene riigieelarvele, vahendab RBK.

„Pole vaja arvata, et see on katastroof. Kui Venemaa juhtkond valib sellise liikumistee, on see nende valik. Meie ju neid sundida ei saa,” ütles Lukašenka.

Lukašenka sõnul ei ole Valgevene jaoks probleem teenida täiendavalt 400 miljonit dollarit.

Lukašenka tuletas meelde, et sel aastal planeeritakse lõpetada kahe Valgevene naftatöötlemistehase moderniseerimine, pärast mida ei pea Valgevene naftat ostma ainult Venemaalt, vahendab BELTA.

„Ma seadsin juba ammu ülesande ja teil tuleb see lahendada: avada alternatiivsed naftatarned läbi Baltimaade sadamate. Kui leedulased ei ole nõus, leppida kokku lätlastega ja osta seda naftat. Ümber töödelda Navapolatski naftatöötlemistehases ja varustada Balti vabariike,” ütles Lukašenka.

Lukašenka sõnul on see Balti riikide jaoks odavam kui praegu, kui nad ostavad naftaprodukte maailmaturu hindadega.

„Võib kokku leppida nii, et see on meie ühine nafta, mille meie ümber töötleme moderniseeritud Navapolatski naftatöötlemistehases. Seda enam, et meil on isegi mõningad võimalused selles plaanis,” lisas Lukašenka.

Lukašenka ja Venemaa president Vladimir Putin pidasid eelmise aasta lõpus mitu korda läbirääkimisi riikide edasise integreerumise ning Venemaa maksumanöövri tagajärgede üle – aastatel 2019-2024 kavatsetakse alandada eksporditollid nullini. Valgevene nõuab kompensatsiooni, sest maksumanöövri tõttu hakkab Minsk ostma Venemaalt naftat kõrgema hinna eest, mis toob kaasa kahju kümme miljardit dollarit järgmise kuue aasta jooksul.

Ühe detsembrikuise kohtumise eel Putiniga keeldus Lukašenka nimetamast Venemaad vennalikuks riigiks, sest kahe riigi suhetest on hakatud teistmoodi aru saama. Vastuseks sellele teatas Venemaa rahandusminister Anton Siluanov, et maksumanööver on Venemaa siseasi.