Lukslaevad tassivad Tallinna kruiisituriste paksult täis
Peterburi asemel Tallinna
Sihtpunktina on Läänemere regioon turistide jaoks aina populaarsemaks muutumas. Tõsi, Revalist enam peibutab turiste hoopis Peterburi, kuid tänu Tallinna soodsale asendile saavad turistid kustumatud reisielamused n-ö kohustuslikus korras hoopis Eestist.
Tänavu maist septembrini võõrustab Tallinn 300 000 mererännuhuvilist. Statistika järgi tahavad giidide abil linnaga tutvuda kruiisituristidest umbes pooled. Teine pool eelistab ringi liikuda omal käel. Pooled on need, kes tõenäoliselt enamiku ajast veedavad Raekoja platsi vabaõhukõrtsides või otsivad suveniire matrjosŠkade seast. Ülejäänud 150 000 klienti lähenevad Tallinnale teise nurga alt ? käivad ekskursioonil. Enamasti kestab ekskursioon neli tundi ? kas meie reisikorraldusbürood, bussifirmad ja vaatamisväärsused on esitatud väljakutseks valmis?
Eesti kolm suuremat kruiisituristidele ekskursiooni pakkuvat firmat on DenEesti, Estonian Holidays ja Estravel. Nad planeerivad programmi aasta jagu ette. Selleks, et ühel päeval 12 000 turisti võõrustamisega muretult hakkama saada, on suurematel tegijatel bussid ammu broneeritud. Olenevalt firmast tehakse koostööd kõigi kodumaiste tegijatega, force majore?i korral ollakse valmis kas või Lätist või Soomest abijõudu kutsuma. Ponnistamiseks on põhjust, sest enamasti algavad ekskursioonihinnad turisti kohta sõltuvalt tuuri pikkusest 260 kroonist ja lõpevad 1600 krooniga.
Peamiselt saksakeelsele kruiisituristile orienteeritud Estraveli tegevjuhi Anne Samliku sõnul on nii reisibüroode, linna kui ka teiste partnerite omavaheline koostöö suurte inimmasside võõrustamise puhul väga oluline. Kõik peab sujuma ühegi tõrketa. Põhilisteks vaatamisväärsusteks on Tallinnas mõistagi vanalinn, lauluväljak ja Rocca al Mare Vabaõhumuuseum. Need on turisti jaoks Tallinna hitid.
?Täiendame teenustepaketti kliendi vajaduste järgi ja püüame igal aastal midagi ainulaadset pakkuda,? selgitab puhtalt kruiisituristidele orienteeritud DenEesti juht ja kohalik kruiisikuninganna Astrid Valge.
Reisifirmade ja Tallinna Sadama püüdlikkusest hoolimata kimbutab turiste viis asja, õigemini viis võimalikku probleemi, milleks riigil ja linnal lihtsalt ressursse või tahtmist napib. ?Parkimiskohad, tualetid, politsei, puhtus, planeerimine,? loetleb sadama turundusdirektor Erik Sakkov riigi ja linna kapsaaia piirile maanduvaid kive. Sakkovi mure on õigustatud, sest siililegi on selge, et üksainus avalik tualett Toompeal, niitmata muru Tallinna Sadama lõppemise ja linna maa territooriumi alguse vahel ning tippturismi hooajal remondis olev vaatamisväärsus on argumenteeritud kriitika elavad näited.
Planeerimise logistika
Tallinna Sadama turundusjuhi Sakkovi sõnul määrab liikuva hotelli marsruudi eelkõige kruiisi planeerimise logistika: üldine logistika, sadama logistika ja linna logistika. See, kui kauaks mõne kai äärde püsima jäädakse, sõltub eelkõige laeva lõppsihtkohast.
Mis siin salata ? tähtis on otsustamisel ka külalissadama infrastruktuuri seisukord. 80 miljonit maksev Tallin-na Sadama uus kruiisikai kapteneid külmaks ei jäta. Hea manööverdamisruum, kõrge teeninduskvaliteet, soodne asukoht nii kapteni kui ka reisijate jaoks on selles äris Tallinna Sadama taskus kõlisevad eduvõtmed. Klientide rahuldamisel on oma hind. Muugale kolitud ja muidu kai ääres oma stardiaega ootavad, kohaliku laevandusgigandi Tallinki laevad palutakse vajadusel samuti merele ankrusse. Kõik turisti hüvanguks. Erinevalt Tallinna Sadama poolt laevadele võimaldatud soodsatest manööverdamisvõimalustest võivad hätta jääda turiste sõidutavad bussijuhid. ?Estravel võib küll oma tegemisi aastajagu ette planeerida, kuid see ei tähenda, et meie tegemiste järgi linna tänavaid remonditaks,? täpsustab Samlik.
Raha meile, suveniirid neile
Reisijate arv nendel kruiisilaevadel, mis tänaseni Tallinna külastanud, varieerub 50?2600 reisija vahel. Igaühe kohta kulude eelarve sadama kohta on 1600 krooni ringis. Üldse võiks kruiisituristide taskutest Eestisse pudeneda kuni pool miljardit krooni. Laevu muudkui tuleb ja tuleb, üks uhkem kui teine. Üks suurem kui teine. Arenguruumi on aga küllaga. Enamik siinsest turismiäri inimestest kinnitavad justkui ühest suust, et Eesti õnnetuseks puudub meil välismaalaste jaoks piisavalt atraktiivne rahvussuveniir. Paar aastat tagasi Tallinna tõmbenumbriks kujundatud
Vana-Toomase projekt on soikunud, Welcome to Estonia projekt tambiti porri enne, kui see ilmavalgust jõudis näha.
DenEesti juhi Astrid Valge sõnul on turistide rahavood läinud Müürivahe tänaval müüdavate kirjude kampsunite, käsitöö ja Eestit tutvustavate raamatute suunas. Suurem osa laevasuundujatest end siiski sisseostudega ei koorma. Mis siin ikka nelja tunni jooksul tormata. Kruiisireisile tullakse puhkama, šopinguks sobivad kaubareisid. Võib-olla oleks olukord teistmoodi, kui Eestil oleks midagi tõeliselt huvitavat pakkuda? ?Siinsed suveniirid on ilmetud. Oleks siis kas või karussellidki,? õhkab sadama turundusdirektor Sakkov, viidates veel mitte kustunud lootusele, et taanlased Tallinna uue tivoli rajavad.
Kruiisituriste on seinast seina
?? Näiteks lähevad eduliselt kaubaks vaid vanuritele, noortele või ainult täiskasvanutele mõeldud nišireisid.
?? Ühisosana võib välja tuua reisi ühtse ülesehitusrütmi: päev maal, millele järgneb öö merel
ja nii mitu nädalat kuni kuid järjest.
