"See on tõsine probleem mitte ainult ettevõtjate jaoks, sest nii surutakse meie käitumist üha kitsamatesse raamidesse, vähendades loovust ja vastustust," ütles Luman. Ta lisas, et kui isiku õigusi püütakse pigem kärpida ja piirata, siis riigi ja avaliku võimu õigused kipuvad pigem suurenema.

Ta toob paraleele 1925. aastast, kui esmakordselt avati Kaubanduskoja uksed. 90 aastat tagasi pandi alus Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, mille asutajateks olid ettevõtjad ise. Nõukogu esimeheks valiti Konstantin Päts ning esimeseks juhatuse esimeheks ettevõtja Joakim Puhk.

„Seetõttu ei ole kuidagi iganenud ka toonase koja juhatuse esimehe Joakim Puhki sõnad, et koda peab abiks olema riigikogule seadusandlikus töös ja omalt poolt kaasa aitama, et uued seadused tuleksid ilmale sellistena, et rahuldaksid neid ringkondi, kelle huvisid ja kohustusi nad normeerivad,“ ütles Luman. „Samuti on jäänud samaks tookord sõnastatud põhimõte, et koda ei ole asutatud ega seisa valvel üksikute isikute ja kihtide huvide kaitseks, vaid et ta, kaitstes Eesti ettevõtjate õiglasi nõudmisi, oskab vääriliselt hinnata ka riigi- ja rahvamajanduse üldhuve.“

„Õiguskeskkonda üha paremaks lihvida soovides on paljud valdkonnad jõudnud regulatsioonide detailsusega tasemeni, mis ammu on ületanud optimaalse ja mõistliku,“ mainis Luman. „See on tõsine probleem mitte ainult ettevõtjate jaoks, sest nii surutakse meie käitumist üha kitsamatesse raamidesse, vähendades loovust ja vastustust. Uued ideed ja innovaatilised ettevõtmised sünnivad aga vaid tarkuse ja loovuse koostöös, kus saab ja on ka julgustatud vaadata välja harjumuspärase tegevuse raamidest.“