Luman: lauslollused meid kriisist välja ei too

 (32)
Luman: lauslollused meid kriisist välja ei too
Foto: Andres Putting

Kaubandus-tööstuskoja juht Toomas Luman võrdleb majandusseisu puhastamisega — vahend võib olla väga hea, aga kui seda teha kaua ja ühe koha pealt, avaneb üsna kole pilt.

Kuivõrd peegeldub praegu kaubandus-tööstuskoja liikmete nimekirjast majanduslangus? Kinnisvarafirmad on hakanud ära kukkuma nagu küpsed kirsid? Tõsi, vaade teie kabinetiaknast näitab midagi muud, torn-kraanad muudkui keerlevad.

Suurt prob­lee­mi veel po­le, pi­dur­du­mi­ne on tul­nud nii järs­ku. Veel paar kuud ta­ga­si ei osa­nud kee­gi nä­ha, et asi nii suu­reks lä­heb. Kõigil oli veen­du­mus, et järg­mi­sel aas­tal ma­jan­dus ko­sub. Nüüd ei rää­gi sel­lest enam kee­gi. Op­ti­mist­li­ku­mad prog­noo­sid en­nus­ta­vad 2% lan­gust. Op­ti­mist­li­ku­mad!

Riigieelarvet pannakse endiselt kokku meeldiva kasvu ootuses…

Ee­lar­ve on meil tub­li (iroo­ni­li­selt — toim). Kõigi­le on sel­ge, et tu­lu­sid nii pal­ju ei lae­ku. Kui jää­me sel­le ku­lu juur­de, mis prae­gu kir­jas, ei tu­le ta­sa­kaa­lus ee­lar­vet kui­da­gi.

Kas see tähendab, et tuleb minna maksude kallale?

Sel­li­ses ma­jan­dus­si­tuat­sioo­nis oleks iga­su­gu­ne mak­sutõst­mi­ne püsti­lol­lus. Ini­me­sed, kes rää­gi­vad käi­be­mak­su tõst­mi­sest, ei tea Ees­ti ma­jan­du­se st­ruk­tuu­ri. Nad rää­gi­vad eks­por­di va­ja­lik­ku­sest, mis on õige. Aga jä­me­dalt nel­jan­dik era­sek­to­ri töö­koh­ta­dest on mik­roet­tevõte­tes ehk fir­ma­des, kus on ku­ni ühek­sa töö­ta­jat. Üle nel­jan­di­ku on fir­ma­des, kus on 10–49 töö­ta­jat.

Ar­va­ta, et need on suu­red eks­por­ti­jad, ei ole eri­list alust. Võib-ol­la mõni eks­por­dib. Li­saks on osa pä­ris suu­red et­tevõtted — po­le eri­list põhjust öel­da, et näi­teks suu­red jae­ke­tid töö­ta­vad vä­lis­tu­ru­le. Jä­re­li­kult on vä­he­malt 60% era­sek­to­ri töö­koh­ta­dest suu­na­tud si­se­tu­ru­le. Kui tõsta käi­be­mak­su, siis on sel­ge, et reaal­tar­bi­mi­ne vä­he­neb. Ini­me­ne jak­sab ik­ka os­ta nii pal­ju, kui jak­sab. Kui kaup on kal­lim, siis jak­sab vä­hem. See lööb si­se­tu­ru et­tevõtteid vä­ga va­lu­salt.

Mis oleks päästev võluvits?

Meil po­le te­ge­li­kult muud va­rian­ti kui lõiga­ta ku­lu­sid. Sel­ge, et lõiga­ta ei saa in­ves­tee­rin­guid, sest see lä­heks rii­gi tu­le­vi­ku ar­velt. Kui vaa­da­ta Eu­roo­pa ra­ha­de fi­nant­see­ri­mi­se su­het, siis 15% on oma­fi­nant­see­ring ja 85% Eu­roo­pa oma. See ei vii te­ge­li­kult 15% igast tel­li­tud kroo­nist väl­ja, vaid toob rii­gi­kas­sas­se ta­ga­si. Igast tel­li­mu­sek­roo­nist, mi­da fi­nant­see­ri­tak­se Eu­roo­pa ra­ha­ga, tu­leb 30 sen­ti mak­su­de­na. Nii et se­da ka lõiga­ta ei saa, sest siis me teeks kor­ra­ga kaks lol­lust. Lõikak­si­me ära rii­gi aren­gu ja li­saks osa­li­selt ka rii­gi­kas­sa tu­lu­sid.

Ha­ri­du­se pealt ei saa ka lõiga­ta. Mis siin sa­la­ta, sot­siaal­kind­lus­tu­se pa­kett on ai­nus, kus on suu­red sum­mad ja kust saab lõiga­ta. Aga see on vä­ga eba­mu­gav tee­ma. Kuid usun, et ini­me­sed mõis­taks se­da, kui nei­le adek­vaat­selt se­le­ta­da. Aga kee­gi ei ta­ha se­le­ta­ja ol­la. Kus­kilt mu­jalt aga lõiga­ta po­le, see on­gi kurb tõsia­si.

See oli teada, et ükski kasv ei saa olla lõputu, millalgi pidi pauk käima. Mida aga ettevõtjad peaksid raskel ajal tegema? Nimetage paar konkreetset asja.

Jah, me vist va­he­peal ar­va­si­me, et ole­me nii ge­niaal­sed, et meil ei tu­le kor­rekt­sioo­ni ku­na­gi. Meie õnne­tus on, et see saa­bus ühel ajal üle­maailm­se fi­nants-krii­si­ga ja see võimen­dab meie prob­lee­me veel­gi.

Kas me suudame siit üldse välja rabeleda või oleme sunnitud maailmahoovuste käes lipendama?

Kui tee­me laus­lol­lu­si ja hak­ka­me rää­ki­ma se­gast jut­tu sel­lest, et ole­me kõige tar­ge­mad ja ge­niaal­se­mad, siis me ei tu­le siit väl­ja.

Paar konkreetset näpunäidet.

Riik peab igal ju­hul ee­lar­ve ta­sa­kaa­lu saa­ma. Siin tu­leb vas­ti­kuid ot­su­seid te­ha, aga meil ei ole va­li­kuid. Mak­su­tu­lu­sid ei ole või-ma­lik kas­va­ta­da. Ai­nu­ke, kus on võima­lik mak­su­tu­lu kas­va­ta­da, on Eu­roo­pa ra­ha­de kii­rem ka­su­ta­mi­ne. Mit­te et lükka­me eda­si, vaid tõmba­me en­nak­tem­pos ka­su­tu­se­le. See on ka ai­nus koht, mis vä­hen­dab au­to­maat­selt sot­siaal­ku­lu­tu­si, töö­puu­dus jääb väik­se­maks.

Et­tevõtjad ei saa maail­mai­met kor­da saa­ta, sa­ma­moo­di tu­leb ku­lud tu­lu­de­ga vas­ta­vus­se viia, mit­te te­ha lä­he­mal paa­ril aas­tal ku­lu­tu­si, mi­da saab te­ha hil­jem.

Vähemalt tööturul on läinud lihtsamaks…

See ei an­na veel tun­da, aga ei pea Eins­tein ole­ma, et lä­heb ker­ge­maks.

Kui see teeninduskultuurile ka mõju avaldaks…

Kui vaa­da­ta Ees­ti res­to­ra­ni­de hin­du, siis need üle­ta­vad va­na Eu­roo­pa omi, aga tee­nin­dus jääb al­la. Ega see tu­ris­mi­le ka­suks tu­le, aga eks ta on tu­ru väik­su­ses ka kin­ni.

Mõneti tundub, et ettevõtjatel pole värskeid ideid. Esimese asjana pandi tegevusaladesse kinnisvaraarendus. Tegime ühe Skype’i ära ja kogu lugu.

Ega kee­gi saa te­ha as­ju, mil­lest mi­da­gi ei tea. Ma ei saa min­na kont­ser­di­kor­ral­da­jaks, sest ma ei saa sel­lest ärist aru.

Oleneb artistidest…

Ei, nii liht­ne see po­le. Soo­me rii­gi No­kia po­le mit­te te­le­fon, vaid ha­ri­dussüsteem. Olen nen­de­ga aru­ta­nud, miks ei võiks Ees­tis ol­la mõni suur aren­dus­kes­kus. Aga sin­na on va­ja vä­he­malt 300 ha­ri­tud ja mo­ti­vee­ri­tud elekt­roo­ni­kain­se­ne­ri. Meil ei ole neid ku­sa­gilt võtta. Kuid aren­dus­kes­kus ei saa ol­la väik­sem. Sky­pe näi­tab, et ole­me mõne ot­su­se õiges­ti tei­nud, kas või IT-kol­ledÏ. Kool an­dis buu­mi ajal krii­ti­li­seks mas­siks va­ja­li­ku hul­ga spet­sia­lis­te. Aga Ees­ti ha­ri­dussüstee­mi­ga pea­me roh­kem te­ge­le­ma.

See lonkab kahte jalga, kui vaadata kas või, kuidas õpilased üritavad meeleheitlikult matemaatikast mööda libiseda.

Siin on teh­tud pal­ju ru­ma­laid ot­su­seid. Mul­le oli suu­reks ülla­tu­seks, kui sain tea­da, et gümnaa­siu­mi on võima­lik lõpe­ta­da il­ma ma­te­maa­ti­kaek­sa­mi­ta. Mui­du­gi po­le ma­te­maa­ti­ka pal­ju­de­le lem­mi­kai­ne, kuid pal­jud õpi­la­sed ei ole küpsed ise ot­sus­ta­ma. Ma­te­maa­ti­kaek­sam on soo­ri­ta­tud, kui sa­jast punk­tist saa­dak­se 20 punk­ti.

Mi­nu ajal oli lä­bipõru­mi­ne, kui ei saa­nud 50 prot­sen­ti. Nii et ise­gi liht­saks on see teh­tud. Aga noo­red lõika­vad en­da­le aru and­ma­ta tu­le­vi­ku ära. Eks on ka muid hä­da­sid. Meil on kut­seõppea­su­tus­tes hu­vi­tav kon­tin­gent: õppu­rid, kes tu­le­vad sin­na pä­rast kõrge­ma ha­ri­du­se oman­da­mist. Neid on prae­gu um­bes tu­hat. Ma ei pea se­da prot­ses­si nor­maal­seks.

Kaubandus-tööstuskoja maine on küll kivikõva, aga kas riigiisad võtavad teid kuulda?

Mit­te pii­sa­valt, aga igal aas­tal ai­na roh­kem. Mu­re­li­kuks teeb konk­reet­se­te fak­ti­de ei­ra­mi­ne. See, et sel­list ma­jan­dus­kas­vu ei tu­le, oli ju et­tevõtja­te­le tea­da. Nüüd ei ta­ha jäl­le kee­gi kuul­da, et pea­me sot­siaal­kind­lus­tu­se pa­ke­tist mi­da­gi ära lõika­ma.

2011. aas­ta par­la­men­di­va­li­mis­te tõttu te­kib po­pu­lis­must kesk­mi­sest veel­gi roh­kem, kui­gi se­da on Ees­tis nii­gi pal­ju. Aga ole­me võtnud po­sit­sioo­ni, et me ei lä­he kaa­sa nen­de hüüatus­te­ga, mi­da üks või tei­ne or­ga­ni­sat­sioon aeg-ajalt teeb — et üks või tei­ne pea­mi­nis­ter peaks as­tu­ma eda­si või ta­ga­si. See ei ole kui­gi eda­si­viiv, kui an­da pea­mi­nist­ri­le laua­ga la­pi­ti vas­tu pead.

Just praegu (esmaspäeval — toim) peetakse suurettevõtjate assotsiatsiooni konverentsi, kus antakse ilmselt üsna mitu korralikku laksu ühes või teises suunas.

De­mok­raat­lik riik ja ar­va­mus­te pal­ju­sus. Aga po­le kor­rekt­ne öel­da, eri­ti mõju­ka­tel or­ga­ni­sat­sioo­ni­del, et pea­mi­nis­ter peaks as­tu­ma eda­si või ta­ga­si. Meie põhi­kir­ja­li­ne üle­san­ne on vaa­da­ta, et ot­su­sed viik­sid ma­jan­dust eda­si. Pea­mi­nist­ri va­he­tus ei la­hen­da mi­da­gi, sest kus on kind­lus, et järg­mi­ne pea­mi­nis­ter on tar­gem või et järg­mi­ne pea­mi­nis­ter saab oma mõte­te­le par­la­men­di toe­tu­se. Va­lit­su­si on en­ne­gi va­he­ta­tud, aga prae­gu oleks meil siis kor­ra­ga kaks krii­si: ma­jan­dusk­riis ja po­lii­ti­li­ne kriis.

Kuulda on, et pangad on hakanud uuesti ettevõtetesse sisse tulema, pank toodab hoiuste vastuvõtmise ja laenude väljastamise kõrval reipalt ka näiteks väetist?

Vae­valt et nad soo­vi­vad väe­tist too­ta, aga eks krii­sis peab vaa­ta­ma, kui­das pai­gu­ta­tud ra­ha ta­ga­si saa­da. See ei ole mas­si­li­ne. Aga ik­ka on pan­ka­del olu­kor­di, kus et­tevõte­tel lä­heb asi al­la­vett ja oma­ni­kel po­le ra­ha juur­de pan­na. Siis ei jää muud üle, kui ise asi jal­ge­le ai­da­ta. Ra­ha on kal­li­maks muu­tu­nud. Aga veel suu­rem mu­re on prae­gu usal­dus: va­lit­seb to­taal­ne usal­dusk­riis. Ise­gi pan­gad ei usal­da üks­teist.

Kas see on usaldamatus turu või just üksteise vastu?

Mõle­mat, keh­vad as­jad ki­pu­vad koos käi­ma.

Kui ohtlik või hoopis puhastav see protsess on?

Kind­las­ti see pu­has­tab ka, aga ole­neb, kui suu­reks pu­has­tu­seks lä­heb. Sei­na võib ka pu­has­ta­da min­gi hea pe­su­va­hen­di­ga, aga kui se­da te­ha kaua ühe ko­ha pealt, siis on pilt üsna ko­le.

Kuhupoole see siis kisub?

Võib lõppe­da mit­te vä­ga traa­gi­li­selt, kuid sõltub, kui kaua usal­da­ma­tus kes­tab ning kui süga­va­le juur­dub.

Lätis käis jõmakas ära. Turud on küll erinevad, kuid palju on ka ühisjooni.

Lä­ti pan­gan­du­ses on Ve­ne ra­ha osa­kaal suur. Ve­ne ra­ha käi­tub na­tu­ke tei­si­ti ja eks see võimen­das. Meil po­le see kau­gelt­ki nii.

Lä­ti rii­gil po­le ka eri­ti re­ser­ve kor­ja­tud. Li­saks tun­dub vä­gi­si, et seal­ne po­lii­ti­li­ne maas­tik on veel­gi hul­le­mi­ni kil­lus­ta­tud. Aga ega seal toi­muv meil mida­gi ker­ge­maks tee, Lä­ti näol on te­ge­mist ik­ka­gi olu­li­se in­ves­tee­ri­mis­ko­ha ja eks­por­di­tu­ru­ga.

Pluss veel see, et mujal vaadatakse Baltikumi tervikuna.

See oleks si­ni­silm­ne, kui se­da ai­nult Lä­ti vär­giks pi­da­da.


TOOMAS LUMAN

• Sündinud 30. oktoobril 1959

• Lõpetanud Tallinna 1. keskkooli ja Tallinna polütehnilise instituudi tööstus- ja tsiviilehituse eriala

• Eesti Ehituse nõukogu esimees ja Nordeconi (EE Grupp) juhatuse esimees. Kuulub ka Eesti Energia nõukogusse.

• Eesti kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimees, Uus-Meremaa aukonsul Eesti Vabariigis, vabariigi presidendi kultuurirahastu nõukogu liige

• Kokku tegev 11 ühiskondlikus organisatsioonis

• 16 riikliku autasu kavaler

• Eesti kaitseväe kapten

• Tallinna tehnikaülikooli aasta vilistlane 1999