Luman: usk sellesse, et maksud parandavad kõik, on väär
"Kuivõrd maksud, lõivud ja muud rahalised koormised on olnud alati ettevõtjate huvisfääris, on maksupoliitika kindlasti üks nendest teemadest, mis ka järgneval aastal meie töölaual saab olema. Kuid nii nagu olen rõhutanud varemgi, on selge, et maksusüsteem ega maksupoliitika ei ole asi iseeneses. Soovides saavutada majandus-, sotsiaal- või kasvõi rahvastikupoliitikas selgeid eesmärke, on maksupoliitika sageli vaieldamatult üks vahendeid nendeni jõudmiseks.
Kuid ei pruugi olla ainus ega ka kõige olulisem. Usk sellesse, et maksud parandavad kõik on väär. Maksusüsteemi muutmine võib aidata midagi saavutada, kuid võib aidata saavutatu ka hävitada. Kuid hävitada on alati lihtsam kui ülesse ehitada. Seda tuleb meil kõigil meeles pidada. Meie üks peamisi eesmärke erinevate riiklike poliitikate arendamisel ning nende kujundamisel kaasa rääkides, peab olema ettevõtete ja majanduse konkurentsivõime kasvatamine. Maksud on siin olulised, ning mistahes muudatuste tegemisel tuleb kuulata ettevõtjaid ja kaasata teaduskompetentsi," rääkis Luman.
Teiseks tõi ta sisse haridusvaldkonna probleemid. "Et saavutada meie inimeste parem teadmiste tase ja suurem ametialase väljaõppega inimeste hulk ühiskonnas, tuleb paratamatult otsida suuremat sünergiat gümnaasiumite ning ameti- ja kutsekoolide vahel. Üldhariduse ja kutsehariduse erinev ja eraldi käsitlemine on tulevikku silmas pidades põhjendamatu. Meil väheneb nii õpetajate hulk kui õpilaste arv. Sellele mõeldes on nii loogiline, kui ka otstarbekas, nii füüsiliselt kui ka sisuliselt liikuda sinna poole, et ametiõpe ja üldkeskhariduse omandamine oleks võimalik senisest enamatel juhtudel koos. Me ei pea põhjendatuks uute riigigümnaasiumite rajamist kutseõppekeskustest eraldi. Neid on võimalik pidada koos."
