Luminor: pensionireform lööb kõige valusamini madalama sissetulekuga inimesi
Kogutud pensioniraha võtaksid suurema tõenäosusega välja madalama sissetuleku ja väiksema finantskindlustundega eestimaalased.
Luminori Baltikumi pensioniüksuse juhi Rasmus Pikkani sõnul näitavad tulemused, et pensionireform paneb vanaduspõlves rahaliselt tundlikumasse positsiooni eelkõige inimesed, kellel on niigi madalam finantsiline kindlustunne.
„Kui inimesel on täna valida, kas lahendada mõni hetkel teravana tunduv finantsprobleem või koguda raha pensionipõlveks, siis võib eeldada, et paljud teevad otsuse esimese variandi kasuks. Tulevikku silmas pidades pole aga see paraku parim otsus. Seega peaks seaduslooja juba ennetavalt mõtlema, kuidas riik saab toetada nende inimeste toimetulekut tulevikus, kellele täna tehakse võimalikuks pensioniks kogutud vahendite kohene ärakulutamine," kommenteeris Pikkani.
Pikkani sõnul on oluline teadvustada ka seda, et inimestel, kes siiani kogusid II sambasse, kuid nüüd soovivad süsteemist lahkuda, on I sambasse kogutud vähem pensioniosakuid kui neil, kes ei ole II sambaga kunagi liitunud. „Kuna kogumispensioni süsteemiga liitunud on aastate jooksul panustanud jooksvate pensionite maksmisesse 20 protsenti vähem kui mitteliitunud, siis on neil kogunenud I sambasse märkimisväärselt vähem personaalseid pensioniosakuid. Kui nüüd seda tasakaalustama pidava II samba säästud ära kulutatakse, on neil tulevikus veelgi raskem hakkama saada," lisas Pikkani.
Uuringu tulemused näitasid, et raha pensionifondides hoidmise tõenäosust mõjutab vastajate sissetulek. Madalama sissetulekuga inimesed jätavad kogutud pensioniraha fondi edasi kasvama väiksema tõenäosusega kui need, kellel on keskmine või kõrgem sissetulek. II pensionisamba omanikest, kelle sissetulek on väiksem kui 600 eurot pereliikme kohta kuus, jätkaks seal osalemist 47 protsenti; keskmise sissetulekuga inimestest, kes saavad vähemalt 601 eurot pereliikme kohta kuus, jätkaks 53 protsenti ning inimestest, kelle sissetulek on rohkem kui 900 eurot pereliikme kohta kuus, jätkaks 58 protsenti.
Selgus, et valikuid mõjutab ka inimeste üldine rahaline toimetulek. Neist II pensionisamba omanikest, kes ei tundnud eriolukorra ajal, et nende rahaline olukord on kriisiga toimetulekuks piisavalt hea, jätkaks II sambas kogumist vaid 36 protsenti. Peamiselt makstaks kogutud pensioniraha eest tagasi võlgu või laene ja tehtaks muid kulutusi. Väiksem osa suunaks kogutud raha ka kinnisvarasse, tähtajalisele hoiusele ning iseseisvateks investeeringuteks.
