Luminor: Väärtpaberihinnad võivad lähiajal kõvasti kõikuda
Augustis langetas aktsiahindu hoogustuv kaubandussõda ning edasised liikumised turgudel olenevad nii USA ja Hiina suhtest kui keskpankade otsustest, kirjutab Luminori Baltikumi investeerimise ja riskianalüüsi tiimijuht Anton Skvortsov.
Augustis langetas aktsiahindu hoogustuv kaubandussõda ning edasised liikumised turgudel olenevad nii USA ja Hiina suhtest kui keskpankade otsustest, kirjutab Luminori Baltikumi investeerimise ja riskianalüüsi tiimijuht Anton Skvortsov.
Kuu alguses tekkis aktsiaturgudel paanika, sest globaalsed indeksid langesid vähem kui nädalaga keskmiselt üle 5%. Hinnalanguse käivitas USA teade uute tollimaksude kehtestamisest Hiinale ning mõistmine, et kaubandussõda lähitulevikus ilmselt intensiivistub, kuna vaatamata varasematele avaldustele pole kumbki osapool valmis kompromisse tegema.
Lisaks viitavad maailmamajanduse kasvu aeglustumine ja mõnede USA olulisemate makromajandusnäitajate nõrkus sellele, et Föderaalreservi poolt esimest korda viimase 11 aasta jooksul läbi viidud intressimäärade langetamine juuli lõpus ei pruugi olla piisav majanduse elavdamiseks.
Häid uudiseid ei tulnud augustis ka mitmetest teistest riikidest. 2019. aasta II kvartali negatiivne majanduskasv Saksamaal, nn karmi Brexiti tõenäosuse suurenemine Suurbritannias ning lühiajaline valitsuskriis Itaalias tekitasid uusi muresid Euroopa poliitiliste riskide üle ja lisasid kogu kuu lõikes ebakindlust.
Samas püsisid Skvortsovi sõnul aktsiate hinnad vaatamata mainitud pessimistlikele meeleoludele ja poliitilistele sündmustele pärast augusti alguse kukkumist võrdlemisi stabiilsed. „Kui jätta kõrvale augusti kolm esimest kauplemispäeva, võiksime tegelikult öelda, et hinnad augustis kerkisid,“ ütles ta. „See on tõepoolest üllatav, sest arvestades investorite meeleolu ja praegust riskide taset, oleks võinud oodata aktsiate hindade oluliselt suuremat langust.“
Hindade suuremat langust takistab ühe tegurina märkimisväärne tõenäosus, et USA ja Hiina siiski suudavad omavahelised lahkhelid lahendada. Teiseks on septembri keskpaigas toimumas Euroopa Keskpanga ja Föderaalreservi istungid, kusjuures avalikkus eeldab, et mõlemad keskpangad alandavad intresse veelgi.
Finantsturgude võimalikku reaktsiooni neil istungitel langetatavatele otsustele on raske ette näha, kuid kui välja kuulutatakse ka mõni täiendav majandust elavdav meede, võib see Skvortsovi hinnangul kaasa tuua aktsiate positiivse reaktsiooni nagu käesoleval aastal on juba juhtunud.
