Luminori igapäevapangaduse juht: varem rääkisin igal pool, et pangad on saatanast

Ma ei plaaninud kunagi panka tööle tulla, rääkis Luminori igapäevapanganduse toodete juht Jevgenijs Kazanins Ärilehele.

Tulles finantstehnoloogiaettevõtetesse lehvitasin lippu, et pangad on saatanast, rääkis Luminoriga sel aastal liitunud mees, kes valiti Global Fintech Hub LATTICE80 200 kõige enam Euroopa fintech valdkonda mõjutava persooni hulka.

„Töötasin kliendilt kliendile laenuandmisettevõttes Bondora ja seejärel Twino's. Lahkusin sellest ettevõttest ja mõtlesin just mida edasi teha, kui Kristina Siimar helistas ja tegi pakkumise millest oli raske keelduda. Mind kutsuti uut panka Luminori üles ehitama. Läbirääkimiste käigus mõistsin, et Luminori osas võin pankade seas erandi teha,” rääkis ta. „See on haruldane juhtum kus Baltimaade ülest jaepanka saab hakata nullist ehitama.”

Kas finantstehnoloogia ettevõtetes potentsiaali ei leidunud? Kas ettevõtted põletasid raha kiiremini kui suutsid kaasata?

Eks seal põletatakse ka raha. Paljusid ettevõtteid ja idufirmasid poleks tohtinud rahastamist leida. Mõned ettevõtted, kus puudub selge kontseptsioon, on saanud rahastust kuna kõik vaatavad fintechi investeerimise võimalusi. Fintechis on tohutud võimalused. Finantsteenused on üldse maailmas üks suuremaid majandussektoreid. On ka sellised ettevõtted, kes tegelikult suudavad maailma muuta. Mõnel ettevõttel on eeldused olemas. Finantstehnoloogia ei ole mingid imevidinad. Kõige edukamad ettevõtted finantstehnoloogia maailmas tegutsevad sedasi, et võtavad mingi pangateenuse ja terve protsessi pulkadeks lahti ja kasutavad automatiseerimise tehnoloogiat. Kui pangas tegelevad asjaga tuhanded inimesed manuaalselt, siis finantstehnoloogiaettevõte paneb 50 inseneri tööle, kes automatiseerivad kogu protsessi.

Näiteks laenuotsuste osas hakkavad fintech ettevõttes punktide alusel hindamisel (credit scoring) 20 andmeteadlast otsima täiendavaid infoallikaid ja võimalusi kuidas protsesse automatiseerida. Nii saavad nad suure edumaa. Kuna neile meeldib esitada väljakutseid, siis nad peavad midagi klientidele pakkuma. Näiteks automatiseerimisega saab kulusäästu ja seda jagatakse klientidega. Pakutakse madalamaid teenustasusid, rohkem läbipaistvust. Kui keegi ütleb, et finantstehnoloogia ettevõtted lihtsalt põletavad raha, siis nad ei mõista selliseid ettevõtteid.

Kuid alustaval finantstehnoloogaettevõttel pole suurt kliendibaasi. Kas pankadel pole fintech ettevõtetest lihtsam tegutseda, kuna neil on kliendid olemas?

See on katsumus. Käib võidujooks kas fintech ettevõtted suudavad kasvada piisavalt suurteks või suudavad pangad ise tehnoloogiat uuendada ja sama efektiivsust saavutada. Küsimus on vaid selles, kes suudab seda kiiremini teha.

Kuidas Luminor end selles valguses tunneb?

Tehnoloogia pakub meile vahendeid ja võimalusi, mida me saame kasutada. Ka meie oleme väljakutsuja positsioonis. Olenevalt kuidas turge vaadata, oleme me igal pool suuruselt teised või kolmandad. Meie suuremad konkurendid on väga tugevad. Nad ei ole dinosaurused, kes teevad kõige paberil. Üldiselt Balti panku vaadates on nad tehnoloogiliselt väga arenenud. Ma mäletan veel aega kui Eestis oli rohkem internetipanga kasutajaid kui üheski teises maailma riigis. Eesti oli absoluutnumbritelt maailmas esimene 2001. või 2002. aastal. Siin tehakse asju moel mis tunduvad Saksamaal või USAs harjumatud.

Suurtes pankades nagu meiegi leidub palju IT-ebaefektiivsust ja käsitsi tööd.

Eestis on inimestel olemas usaldus digitaalsete teenuste osas. Digiallkiri ja mobiil-ID võimaldavad digitaliseerimist. Ka Lätis on ID-kaardid, kuid pole kuigi palju võimalusi nendele teenuseid ehitada. Inimesed kasutavad ikka passe. Läti ja Leedu on Eestist palju maad tagapool vahendite osas.

Paari eest avasin ühes pangas konto. Arvatakse, et kui identifitseerida oma isik pangakontoris, on see turvalisem ja täpsem. Läksin kontori pass kaasas ja nad suutsid ikka mu nime valesti kirjutada. Oleks ma seda online'is teinud, poleks sellist asja saanud juhtuda. Inimestel on vahel väsinud, pealiskaudsed ja nii juhtuvadki vead.

Nüüd tegelete pangas igapäevapanganduse teenustega?

Teemadeks on olemasolevate toodete digitaliseerimine ja nende üliefektiivseks tegemine. Pole vaja kliente pangakontorisse ajada, kui neile anda vahendid, millega nad saavad ise eemalt pangateenuseid tarbida. Ega nad ei taha kah pangakontorisse tulla. Uute teenuste osas oleme me kaugelt maas, kuna Luminor tekkis kahe panga ühinemisel. Kumbki nendest pankadest polnud hästi juhitud. Mõlemad pangad leidsid, et anname välja odavaid eluasemelaene ja kunded kasutavad ka teisi teenuseid. Me ei ole selgelt esimene valik kui jutuks on igapäevateenused.

Meie esimene prioriteet on oluliselt parandada meie digitaalseid teenuseid. Kui vaatad Luminori mobiiliäppi, siis see on katastroof. See on konkurentidest viletsam, aeglane, funktsionaalsus on piiratud. Tahame teha uue, et saada paremat kliendikogemust.

Pikemas perspektiivis viime kõik meie IT-süsteemid ühele platvormile ja mõtestame protsessid läbi. Me peame kõike samamoodi läbi mõtlema nagu finantstehnoloogiaettevõtetes tehakse.

Luminoris on vist praegu toodetest olulisem kliendikanalite teema?

Tooted peavad olema lihtsad. Probleemiks on toodete kompleksus. Meil on kõikvõimalikud pangakaardid ja nende pakkumine tekitab suurt segadust. Teine teema on teenustasude läbipaistvus ja hinnastamine. Suure valikuga me klienti ei aita. Enamus panku on langenud sellesse lõksu. Panku huvitavad oma tooted ja teenustasud, mitte kliendid ja nende probleemid. Olles nüüd Eestis neli aastat elanud ja varem Lätis, tulevad pangad pakkumistega, et las ma nüüd aitan teile pensioniks raha koguda, võta kodulaenu, võta see või too pangakaart. Ma ei mäleta ühtegi panka, kes oleks küsinud, mida teie tegelikult soovite. Alati pakume oma tooteid. Ja siis nuputatakse, et kuidas turule tuua veel rohkem tooteid ja neid siis kundedele müüa. Kõik peaks ikka algama lihtsate küsimuste esitamisest. Tähtis pole mida meil on pakkuda, vaid mida on kliendil vaja.

Millised on Luminori plaanid teenuste hinnastamisel? Kas Luminor tahab saada hinnaliidriks?

Meie eesmärgiks pole võistelda hinnaga. Õppisime seda juba eluasemelaenu intressipakkumistega. Ka klientidel pole selliseid ootuseid, et peaksime olema kõige odavamad. Konkurentsi ja regulatsioonide tõttu peame mõtlema toodete ja teenuste lihtsustamisele. Samuti väärtuspakkumisele. Näiteks kaartide puhul mida nad pakuvad ja kui suured on tasud.

Kui tõsiselt maadlevad fintech kompaniid probleemide käes, millega pangad tegelevad? Jutt käib tunne oma klienti (KYC) ning rahapesu ja terrorismi rahastamise vastastest (AML) reeglitest.

Finantstehnoloogia ettevõtteid on väga erinevaid. Osad saavad aru mida nad teevad ja teised oskavad vaid investoritelt raha kaasata, ägedaid pidusid korraldada ja pressiteateid saata. Teiste fintech ettevõtete asutajad teavad mida nad teevad, et saavutada pikaajaliselt edu. Nad saavad aru, et AML ja KYC reeglid on täitmiseks. Suvalise taustaga raha vastuvõtmine pole jätkusuutlik. Neid riske ei saa juhtida. Osadele klientidele tuleb lihtsalt öelda ei. Täpselt sama käib ka pankade kohta. Kui seda ei tehta, siis on ükskord häda käes.

Kas Luminor pakub või plaanib hakata teenuseid mitteresidentidele?

Ei. Meie eesmärk on teenindada Baltimaade ettevõtlike eraisikuid ja siin tegutsevaid ettevõtteid. Ja sellega me piirdume. Meil ei ole praegu plaane laieneda suurematele turgudele.

Kas pangal on jätkuvalt DNB ja Nordea tooted või juba Luminori tooted?

Meil pole olnud nii palju aega, et kõiki teenuseid ühendada. Hakkasime lõpuks välja andma Luminori kaarte. Seni said kliendid kas Nordea või DNB kaarte. Kaardi sisu on sama, vorm on teine. Töötame internetipanga kallal ja loodame selle turule tuua sel aastal.

Kas te ehitate nullist ühe uue internetipanga või teete emma-kumma panga internetipanka ringi?

Siin on totaalne segadus. Meil on jätkuvalt kolm erinevat IT infrastruktuuri. Eestis on kõige lihtsam, kuid üldiselt on suur segadus. Internetipank on esimene asi, kuna see on klientide jaoks kõige valusam. Esialgu püüame jõuda ühe IT-süsteemini iga riigi kohta.

Kas Luminoris toimuvad praegu väikelaenuotsused automaatselt?

Kindlasti ei ole need automatiseeritud. Kliendi taustainfo kogumine, laenureitingu andmine, seda kõike annab automatiseerida. See on paljudele universaalpankadele teema, millega tegeleda. Samas see tee kuidas automatiseerida on väga selge. Briti kompanii Lending Club tegi seda nagu ka Zopa.com. Samuti on palju võimalusi robotnõustaja osas. Kuid fintech firmadel on katmata alad. Fintechi evolutsiooni vaadates alustasid nad kõige kasumlikumatest ja vähem automatiseeritud pangateenustest. Näiteks makseteni pole jõutud. Inimeselt inimesele laenuandine on jätkuvalt väikelaenude andmine, mis on kõrgemate intressidega äri kui eluasemelaenude või liisingu andmine. Investeerimisnõustamisel on palju käsitööd ja see on kõrgete marginaalidega valdkond. Või võtame makseteenuste ettevõtte Trasnferwise'i. Maksete infrastruktuur on kulukas, valuutatehingute oma veelgi kallim.

Pangad on hakanud lõpuks liigutama, kuna ei taluta enam valu. Selleks kulus kümme aastat. Tahame muutuda täielikult digitaalseks pangaks.

Transferwise pani kokku kaks teenust rahvusvahelised maksed ja valuutavahetuse, alandades selle teenuse kulu. Nüüd teatas Euroopa Komisjon, et nad tahavad kõigis EL riikides ja valuutades maksete osas hinnad alla tuua. Kas see ei tähenda, et Transferwise kaotab osa oma turuleelisest?

Iga fintech (finantstehnoloogia) ettevõtte unistus on muutuda jätkusuutlikuks äriks. See on võimalik, kui nende kulueelis on 5-10 korda. See saavutatakse läbi tehnoloogia ja automatiseerimise. Kui tekitatakse regulatsioon, paneb see hinnakujunduse surve alla. Surve alla satuvad pangad, kuna nad on ebaefektiivsed. Finantstehnoloogiaettevõtted on erinevalt pankadest selleks valmis. Kui regulatsioon paneb mingi osa tuludest surve alla, siis pangad suunavad oma fookuse ümber.

Ühel seminaril esines saksa mobiilipanga N26 asutaja. Siis ütles Saksamaa suurima panga Deutsche Banki esindaja, et te pakute kõike tasuta. Mis pank te selline olete? Vastus oli, et me teame päris hästi meie ja teise infrastruktuuri. Meil on kaheksakordne kulueelis. Kui me ühel hetkel otsustame hakata raha küsima, vaatame kuidas te siis suudate konkureerida. Surve saab tulla regulatsioonide või konkurentsi poolt.

Kuidas krüptorahandus muudab pangandust? Kas üldse muudab?

Ma muutun alati väga emotsionaalseks kui keegi hakkab krüptorahadest rääkima. Osad asjad mis juhtuvad krüptovaluutadega ei aita finantstehnoloogiat. Algne krüptorahade mõte oli, et me vajame krüptorahasid, kuna on olemas pahad keskpangad ja pahad valitsused kes kontrollivad rahapakkumist. Loome valuuta, mida kontrollivad inimesed ja me saame vabaks. Kui minna loosungitest kaugemale, siis puudub majandusteooria, kuidas majandus toimiks kui puudub kontroll rahapakkumise üle. Kui kogu raha muutuks krüptorahaks mille pakkumist keskpangad ei reguleeri, siis kukub maailm tõenäoliselt kokku. Kui keskpank ei saa majandust jahutada ega elavdada, pole hoobasid majanduse mõjutamiseks. Inimesed ei mõista suurt pilti.

Kuidas suhtute plokiahela tehnoloogiasse?

Plokiahel võib aidata inimestel probleeme lahendada odavamalt või kiiremini. Ma suhtun plokiahela innovatsiooni positiivsemalt kui krüptorahadesse, kuna ta aitab meil lahendada mingisuguseid reaalseid probleeme.

Kas krüptoraha tehingute kinnitamiseks on plokiahel väga energiamahukas tehnoloogia?

See tehnoloogia on alles väga rohmakas. Tähtis on jätkata eksperimenteerimist. Praegu ei ole plokiahela osas toimivat äriplaani. Pangad vaatavad samuti plokiahelat. See tundub väga paljulubav tehnoloogia.