Luukered Venemaa pangandussüsteemis
Venemaa keskpanga tegevust võib hinnata kriisimeetmete kasutuselevõtuks, kuid raskusi tunnistada ning nendest rääkida keskpankurid paraku ei taha, kirjutab lenta.ru.
Kui juhtub üks kord, on see juhuslik, kui kaks korda, võib seda pidada juba seaduspärasuseks. Eelmisel nädalal tegi idanaabri pank Russki standart selle aasta jooksul juba teist korda võlakirjaomanikele ettepaneku väljamakse tingimuste muutmiseks. Jutt ei käi mitte ühe eraldiseisva laenuandja finantsraskustest. Otsustades nende luukerede järgi, mis kappidest lagedale tulevad, on keskpangal tegemist tõsise panganduskriisiga, kirjutab väljaanne.
Regulaatori tegutsemise põhjal võib väita, et kriis on esmajärjekorras seotud jaepangandusega, eraisikute laenudega.
Londoni börsil noteeritud idanaabri pank Russki standart teatas võlakirjaomanikele, et viimased ei peaks kapitali adekvaatsuse näitaja kukkumist allapoole 11 protsendi taset maksejõuetuse märgiks pidama. Samas on see koefitsient pankade endi jaoks väga oluline. Kui see langeb normiks seatud 10 protsendist allapoole, on see keskpanga jaoks alarmeeriv ning piisav põhjus panga suhtes kõrgendatud kontrolliks. Sest just nimetatud näitaja, mis peegeldab omakapitali suhet varadesse (väljastatud laenud, väärtpaberiportfell jms), annab tunnistust krediidiasutuse enda maksevõimest.
Kui kapitali adekvaatsuse näitaja kukub allapoole 10% piiri, võib keskpank ajutiselt sellise panga juhtimise üle võtta või kommertspanga ka panganduslitsentsist ilma jätta. Kapitali adekvaatsuse arvutamisel võetakse lisaks kapitalile ja varadele arvesse ka nende varade riskitase, sest väljastatud laen võib õigeaegselt tagastamata jääda ning portfellis olevad väärtpaberid osutuda mittelikviidseks ehk nendele ei leidu vajalikul momendil ostjat või ei õnnestu neid panga enda määratud hinnaga müüa. Sellisel juhul aga krediidiasutuse enda maksevõime väheneb.
Venemaa pangandussüsteem on lõksus. Juba varasemast teada eraisikute krediteerimise probleemile on lisandunud üha kerkivate hoiuseintresside küsimus. Ühest küljest on see põhjustatud rubla odavnemisest ning keskpanga intressimäärade muutusest. Teisalt on aga põhjuseks ka pankade endi olukorra halvenemine ning raha kaasamise vajadus.
Laenuandjatele väljamaksete tingimuste muutmise ettepaneku teinud Russki standart on jaepank, see tähendab, et suurem osa panga varadest moodustavad elanikkonnale antud laenud. Selle aasta alguses pangal juba õnnestus suurem osa 350 miljoni dollari mahus võlakirjaomanikke nõusse saada, et kustutamise tähtaeg 2018. aastalt 2020. aastale nihutada. Selleks tuli aastane laenuandjatele makstav ntressimäär kergitada 10,75 protsendilt 13 protsendile. Nüüd püüab pank samasugust kokkulepet saada 2017. aastal lõppeva võlakirjaemissiooni osas ning pakub, et allapoole 11 protsenti langevat kapitali adekvaatsuse määra ei peaks tõlgendama maksejõuetuse vihjena.
