17-aastane Iiris on juba mõnda aega tööd otsinud. Ühel päeval võtab temaga sotsiaalmeedias ühendust ammune tuttav Karl Erik, kes soovitab talle lojaalsuskaardi teenust osutavat ettevõtet Lyoness. Iiris vaimustub tuttava lubadustest teenida suurt palka ja saada hea töö ning hakkab pakkumist sügavalt kaaluma. Kõigepealt tuleks endal teha sissemakse, mis tekitab Iirises kõhklusi. Ta võtab minuga ühendust ja palub, et uuriksin, millega tegemist. Minust saab 17-aastane Sigrid, kes soovib Lyonessiga tutvuda, ja Iiris organiseerib mulle juba samaks päevaks kohtumise.

Kell 13 ootan LHV panga taga parklas. Ootan minuti-paar-kümme seenevihmas ja kedagi ei tule. Helistan Karl Erikule, kes teatab, et hilineb 20 minutit. Luban ootama jääda. Lõpuks Karl Erik jõuab ja kuskilt ilmuvad tema ümber veel kolm noorukit. Silmaga hinnates ei peaks neid täisealisteks. Tutvustan end, isikutunnistust ei soovita mult ühegi edasise sammu vältel. Silma paistab, et uued kliendid on väga hinnas – isegi kui nad on alaealised gümnaasiumiõpilased.