Maakasutuse ümbervormistamisega ostuks või hoonestusõiguseks pole mõtet viivitada, sest erastamisväärtpaberid kehtivad ainult 1998. aasta 31. detsembrini.
Praegu on enamik ehitisi seadusega tunnistatud vallasasjadeks ning nad on vallasasjad seni, kuni ehitisealune maa pole kantud kinnistusraamatusse. Ehitist võib aga vallasasjana müüa või pantida vaid kuni 31. detsembrini 1999.a. Kui elanikud pole selleks tärminiks oma ehitisealuseid krunte ja kinnistuid välja ostnud, jäävad nad küll ehitise omanikuks, kuid neil pole enam õigust neid ehitisi võõrandada ega pantida.
Suvila- või aiandusühistus, samuti elumaja all maad omavad elanikud peaksid maa erastamiseks kõigepealt pöörduma sellesse kohalikku omavalitsusse, mille territooriumil nende maakasutus asub. Tallinnas asuva elamualuse maa või aianduskrundi erastamiseks tuleb pöörduda Tallinna Omandireformiametisse. Asjaajamise hõlbustamiseks on Omandireformiamet avanud avalduste vastuvõtu punktid Nõmme, Haabersti, Kristiine, Pirita, Lasnamäe ja Kesklinna linnaosa valitsuste juures.
Kaasa tuleb võtta pass, mittekodanikel elamisluba või tõend selle taotlemise kohta ning ehitise omandiõigust kinnitava dokumendi originaal, mis annab maa erastamisel eelisostuõiguse. Sellise dokumendi väljastab hooneregister. üldjuhul ei tohi hooneregistri tõend olla vanem kui 10 päeva, kuid seoses reformi üldise venimisega võtab Omandireformiamet vastu ka kuni mõne kuu vanuseid hooneregistri tõendeid.
Kuna maareformi $ 22 järgi saavad sooduskoefitsiendiga maad erastada ainult Eesti Vabariigi alalised elanikud, kontrollitakse ka taotleja sissekirjutust passis.
Kohaliku omavalitsuse maa-ametis või Tallinna Omandireformiametis peab taotleja vormistama maa erastamise avalduse. Vajaduse korral peab ta esitama ka tellimuse litsentseeritud firmale maatüki plaani ja piiride protokolli koostamiseks. Maa-ametis vormistatakse taotlejale juriidiline toimik, mille vaatab läbi linnavalitsuse komisjon. Jaatava otsuse korral teeb linnavalitsus oma istungil korralduse vastaval aadressil maa eraldamise ning ostu-müügi lepingu sõlmimise kohta. Seejärel registreeritakse maatükk maakatastris.
Maa erastaja peab arvestama kuludega: eeltoimingute kulu 200-350 krooni, erastamise korraldaja kulu 0,5 protsenti ostu-müügilepingus fikseeritud maa müügihinnast, lisaks riigilõiv ja maamõõtmiskulud.
õigus füüsilistele isikutele Tallinna linna piires maad müüa on nüüdseks üle antud Omandireformiametile. Juriidilised isikud saavad maa ostu-müügitehinguid endiselt sõlmida Harju maavalitsuses.
Erastamisväärtpaberid raha eest
Elumaja, suvila või aiamaja all oleva maa eelisostuõigusega erastamisel on kuni 31. jaanuarini 1998. aastal müügihinnaks 1993. aastal kehtestatud maa maksustamishind.
Elumaja, suvila või aiamaja aluse maatüki eelisostuõigusega erastamisel alaliselt Eestisse sissekirjutatutel korrutatakse erastatava maa müügihind sooduskoefitsiendiga 0,5. üks isik võib sooduskoefitsiendiga erastada ühe elumaja ja ühe suvila või aiamaja all oleva maa. Kogu müügihinna võib tasuda erastamisväärtpaberites.
Suvila, maja või aianduskrundi all oleva maa erastamine ei ole kohustuslik. Maareformi seadus näeb ette ka maa rendilevõtmise. Rendimaa kantakse samuti kinnistusraamatusse. Elanik saab kinnisvara omaniku õiguse, ta võib maad müüa ja kinkida. Sellisel juhul on aga maa kasutamise tähtaeg piiratud. Samuti planeerivad seaduseandjad järgmisest aastast alates maa kasutaja maksu kehtestamist, mille järgi isikud, kes selleks ajaks pole maad erastanud, hakkavad maksma kahekordset maamaksu. Riigi omandusse jäänud maa kasutusse andmine toimub riigivara seaduse alusel ja sellega määratud korras.
Maamõõtmine on soovitatav
Valitsus kinnitas eelmisel teisipäeval plaanil või kaardimaterjalil katastriüksuse moodustamise korra. Varem pidid inimesed, kes soovisid krunte ostueesõigusega erastada, erastatava maa kindlasti välja mõõtma. Nüüd pole maamõõtmine tingimata vajalik, katastriüksuse võib moodustada plaani- või kaardimaterjali alusel tehtud piiriprotokolli põhjal. Ka krundiplaani, krundijaotusplaani, maadearvestusplaani, fotoplaani, digitaalkaardi jm. olemasolul võib maa eelnevalt mõõdistamata jätta.
Kohtuvaidluste vältimiseks on maamõõtmine siiski soovitatav. Hiljem, kui elanik soovib teha mingi notariaalse tehingu, maad müüa või pärandada, võivad tekkida vaidlused. Seega on õigem kõik maa erastamise probleemid lahendada ühekorraga, kohe maa eraldamisel või hoonestusõiguse vormistamisel.
Maamõõtmist, mis krundiomanikule maksab 2000-2500 krooni, tuleb tellida litsentseeritud firmadelt, sest maatüki mõõdistamine peab olema täpne. Tundmatute firmade töö tulemusena on paljudel juhtudel välimõõdistamise andmed valed, ümbermõõdistamine võib maksta juba 7000-8000 krooni. Ka on maatüki katastrisse kandmise järel parandusi väga raske teha.
KAIRE KENK
