Eile said esimesed kuus tallinlast erastatud maa omanikuks. Pooltel neist võttis asjaajamine aega viis aastat.
Abilinnapea Mait Metsamaa kirjutas eile alla esimesele kuuele lepingule füüsilise isiku ja riigi vahel maa ostueesõigusega erastamisest Tallinnas. Kõik kuus linlast erastasid oma maja juurde kuuluva krundi.
Merike Veskaru (49) andis esimese avalduse linnavalitsusse juba 1992. aastal, et erastada oma maja juurde kuuluvat 690 ruutmeetrit maad Meriväljal. "Põhiline aeg on kulunud dokumentide väljavõtmisele Harju Maakatastrist ja maa mõõdistamisele," meenutas naine. "Palju aega paberid lihtsalt seisid ametkondades."
Veskaru tõdes, et kui ta poleks pidevalt ametnikele peale käinud, helistanud ja neid tagant torkinud, oleks maa erastamisele võib-olla veel viis aastat kulunud.
Esimene tallinlasest eramaa omanik hindas maa erastamise äärmiselt aeganõudvaks ja keeruliseks protseduuriks. "Linnavalitsus ja hooneregister, kus tuleb maa erastamise asju ajada, on tööinimesele lahti väga ebasobival ajal," tõdes naine. "Kui sind töö juurest pidevalt ära ei lubata, siis polegi võimalik dokumente korda saada."
Samuti on järjekorrad mõlemas ametkonnas üüratult pikad. "Sabas on seistud tundide viisi," kinnitas naine, olles õnnelik, et kõik lõpuks möödas on.
Veskaru hinnangul võiksid erinevad ametkonnad teada, mida teine teeb. "Praegu tuleb iga dokument inimesel endal ühest kohast teise viia, palju lihtsam oleks, kui inimene annaks vajalikud paberid sisse ja ametkonnad saadaksid neid ise edasi-tagasi," mõtiskles vastne maaomanik.
Veskaru tõdes, et maa väljaostmiseks kulus pere kogu raha. "See 690-ruutmeetrine maalapp läks maksma 31 000 EVP-krooni," ütles naine.
Erastatud maa jätab pere oma käsutusse. "Mingit äriettevõtet me sinna küll ei raja," muigas Veskaru. "Kasvatame selle maa peal ühte-teist iseenda tarbeks ja lastel on seal muruplats, kus saab mängida."
Lepingud maaomanikega alla kirjutanud abilinnapea Mait Metsamaa märkis, et loodetavasti järgneb esimesele kuuele maaerastajale hulgaliselt teisi. "Nüüd on vähemalt julgem muru niita," lõõpis abilinnapea värsketele maaomanikele lepinguid üle andes.
Kuuest maaomanikust kolm alustasid maa erastamist 1992. aastal. ülejäänud said maaomanikeks aastaga.
Omandireformiameti peaspetsialisti Reet Trei sõnul läheb praegu maaerastamine kiiremini. "Maakasutajad, kes alustasid maa erastamist viis aastat tagasi, põrkusid pidevalt muutuva seadusandluse vastu," põhjendas Trei veninud asjaajamist. "Maareform sai küll välja kuulutatud, kuid ei olnud täit selgust, kuidas seda rakendada."
Trei märkis, et mõni inimene on maa erastamist taotleva avalduse sisse andnud kolm korda. "Iga kord oli mõni nõudmine muutunud," tõdes peaspetsialist.
Tema sõnul oleks võinud esimesi maaomanikke olla poole rohkem. "Linnavalitsus oleks võinud lepingu sõlmida vähemalt kümne inimesega," ütles Trei. "Neli inimest ei ole lihtsalt maad välja ostnud."
Maad on võimalik erastada nii EVP-de kui ka raha eest järelmaksuga. "Kui perre sünnib laps, siis väheneb maa järelmaks automaatselt," märkis Trei.
Peaspetsialisti sõnul hakkavad maakasutajad, kes ei soovi oma maad erastada, järgmisest aastast maksma topeltmaamaksu.
MARIKA RAISKI
