Järgneb Maailma Toiduorganisatiooni Eesti alalise esindaja Ruve Šanki kommentaar Maablogis:

Globaalselt on selge, et paljusid kalaliike rohkem püüda ei saa enne, kui nende liikide varud on taastunud. Seega kala üleilmsele toidulauale saab rohkem tulla vaid vesiviljelusest ehk kalakasvatusest.

Kui 2011. aastal pärines maailma 154 miljonist tonnist kalast tervelt 90 miljonit tonni looduslikust püügist ja ülejäänu vesiviljelusest, siis kalapüük loodusest ja kalakasvatuste toodang peaks FAO ja OECD ühise prognoosi kohaselt võrdsustuma aastaks 2018. Kasvandustest pärit kalatoodang kasvanud viimase viie aastaga 47,3 miljonilt tonnilt 63,6 miljoni tonnini.

60 protsenti ehk suurem osa kalakasvatustoodangust pärineb täna ühest riigist – Hiinast. Kümne suurima kalakasvataja nimekirja mahuvad veel riigid nagu India, Vietnam, Bangladesh, Indoneesia, Tai, Egiptus ja Myanmar. Ainsa Euroopa riigina leiab seitsmendalt kohalt Norra, kust pärineb 1,7 protsenti ehk umbes miljon tonni kasvatustest pärinevat kala. Võrdluseks – Statistikaameti andmetel kasvatati Eestis 2011. aastal 750,9 tonni kala.

Kala on ka üks enim kaubeldud toidukaup. Ligi 60 miljonit tonni maailma 154 miljoni tonnisest kogutoodangust läheb ekspordiks. Ja see on ka arusaadav, sest maailma kalatarbimine näitab, et kala on toiduna populaarne – maailma kogutoodangust tarbisid inimesed ära 154 miljonist tervelt 130,8 miljonit tonni.

Keskmiselt tarbiti üle maailma 18,8 kg (2011.a) kala inimese kohta aastas. Eestis jäi sama näitaja alla 12kg inimese kohta (11,6kg – 2010.a). Tarbijaküsitlused näitavad siiski, et valmisolek rohkem kala tarbida on Eestis täiesti olemas. Eesti vesiviljeluse potentsiaal võimaldaks ka toota senisest rohkem, kuid takistuseks võivad siin saada vesiviljeluse kõrged tootmiskulud.

Lisaks maailma kalandusülevaatele heitis FAO kalanduskomitee ka pilgu tulevikku, kus tuleb lahendada aina tõsisemaks muutuv probleem – illegaalne püük. Komitee tõdes, et Euroopa, Jaapan jt ei saa oma vajadusi lõputult rahuldada arenguriikide arvelt, sest Aafrika töötuks muutunud kohalikud kalurid on soodne pinnas piraatluse tekkeks.