Maadevahetuse kohtuasjas süüdimõistetud eksminister nõustab nüüd suuremaid Peipsi kalureid

Riigikogus menetluse olev ja Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalapüügikorraldust muutev eelnõu on Peipsi kalurid kahte leeri jaganud, kirjutab ERRi uudisteportaal. Neist eelnõud pooldavate, suuremate kalurite poolel olev eksminister Villu Reiljan, kes mõisteti 2014. aastal maadevahetuse kohtuasjas süüdi, leiab, et väiksemate kalurite jutt nagu neid hakataks regulatsiooni muutusega ahistama, ei pea paika.

"FIE-del ei võta keegi mingit õigust ära - kui neil on püügiõigus, siis nad saavad püüda, kui nad tahavad koostööd teha, näiteks ühineda, seda saavad nad teha. See jutt, et kedagi ahistatakse, ei ole õige. Küll on süsteem selline, mis välistab väga palju võimalusi, mida kasutatakse, kus kümne võrgu asemel sokutatakse sisse 50 ja räägitakse, et nad on meisterkalurid, või sõidavad lihtsalt teise paadi juurde ja ostavad kümme senti odavamalt kokku," rääkis OÜ Kallaste Kalur nõunik Villu Reiljan.

Suuremate, nn ajaloolist püügiluba omavate ettevõtete kätte on koondunud enamik Peipsi-äärsest kalastusvarustusest. Varustusepõhiste kvootide puhul, millele tahetakse riigikogus menetluses oleva eelnõuga edaspidi üle minna, ei saaks kalamehed renditud võrkudega püütud saaki ausal turul enam nii lihtsalt müüa.

Kui suuremad kalaettevõtted soovivad individuaalseid kvoote, siis omaette tegutsevad kalurid näevad muutuses enda pankrotti, kuna nende hinnangul tagab regulatsiooni muutus kalapüügimonopoli suurematele firmadele. "Väikeste kvootidega pole siin mitte midagi lihtsalt teha. See lükkab olukorra sinnapoole, et me läheks suurtesse ettevõtetesse tööle. Aga seal me juba olime ja tagasi minna ei taha," kommenteeris kalur Maksim Šarin.

Maaeluministeeriumi hinnangul tõstaksid individuaalkoodid siiski ka väiksemate kalurite sissetulekut.

Loe lähemalt ERRi uudisteportaalist või vaata "Aktuaalse kaamera" saatelõigust.