"Vastutustundetute ja põhjendamatute süüdistustega on nädalaga Eesti toiduainetetööstusele juba tekitatud nii ulatuslik rahaline kui ka mainekahju. Meie kaubanduspartnerite silmis on löögi saanud Eesti kui usaldusväärse tootja maine. Siseriiklikult on tarbijad loobumas või loobunud mitmete kalatoodete tarbimisest," tõdeb Järvik.

"Maaeluministrina on minu jaoks tähtis nii rahvatervis kui ka Eesti toiduainetetööstuse, sh kalatööstuse usaldusväärsus ja käekäik. Seetõttu pean lubamatuks Eesti meedias toimuvat „avalikku hukkamist“, mille käigus püütakse üldsust hirmutada, et Eesti kalatöötlejate teatud tooted on tervisele ohtlikud ning põhjustavad inimeste surma. Taolise paanika külvamisega ei kahjustata mitte ainult ühe ettevõtte mainet, vaid terve Eesti kalatööstuse usaldusväärsust," edastab Järvik.

Õigusriigis ei määrata toidu ohutust ajakirjanduse pealkirjade alusel, vaid seaduses ettenähtud riikliku järelevalve menetluse käigus, järgides kõiki seaduses toodud nõudeid.

"Kõik, sh ametnikud, kes on sellisele õigusvälisele „paralleelmenetlusele“ kaasa aidanud, peavad tunnetama oma vastutust," lisab ta,

Ministeerium kinnitab, et Eesti kalatööstuses, sh M. V. Woolis valmistatud tooted, on praegustel andmetel ohutud. Vastupidiseid tõendeid seni ei ole veterinaar- jat toiduamet (VTA) ministrile esitanud.

Toiduseadus näeb ette väga selged ja jõulised abinõud, et takistada tervisele ohtlike toodete turule pääs. Olukorras, kus ettevõtja on VTA tegevuse kohtusse kaevanud, ei pea VTA ametnikud „Pealtnägijasse“ ega mujale meediasse minema, et avalikkuses kahtlusi külvata ning kohtu suhtumist kallutada, vaid ootama ära kohtulahendi.

Järvik ütles Äripäevale antud intervjuus, et VTA vastu kohtusse minna soovitaski minister ise.

Maaeluministrile ei ole esitatud ühtegi riikliku järelevalve menetluses kogutud tõendit, mis võimaldaks väita, et M. V. Wooli poolt valmistatud kalatooted on põhjustanud isikute surma. Terviseamet on järjekindlalt väljendanud seisukohta, et olemasolevate faktide ja väidete põhjal ei ole võimalik asuda seisukohale, et M. V. Wooli toodete söömine on põhjustanud inimeste surma.

Kahjuks ei ole teema käsitlemisel pööratud tähelepanu asjaolule, et kõikide toitude, sh toorkalast toodete, puhul tuleb jälgida tähelepanelikult säilitamistingimusi ning näidustusi. Nii näiteks on toorkalast toodete puhul oluline kinni pidada ettevõtja poolt ette nähtud säilitamistemperatuurist. Vastasel juhul luuakse soodne pinnas bakterite levikuks ja kasvuks. Samuti ei peaks toorkalast tooteid tarbima rasedad, imetavad emad ning madala immuunsustasemega inimesed.

Maaeluminister kinnitab, et nii ministeerium kui ka VTA jälgivad järjepidevalt, et Eesti tarbijate lauale ei jõuaks ohtlikud kalatooted. Samas tuleb viivitamatult välja töötada abinõud, et taastada Eesti kalatööstuse usaldusväärsus ja maine ning kaupmeeste ja tarbijate usaldus Eesti kalatoodete suhtes.

VTA peadirektor Indrek Halliste:

Me saame aru Maaeluministri soovist kaitsta Eesti toodangu ja tootjate mainet ning kinnitame, et VTA lähtub samadest põhimõtetest. VTA üheks põhieesmärgiks on seista tarbijaskonnale ohutu ja kvaliteetse toidu eest.

Antud juhtumi puhul näeb VTA ennast olukorra selgitaja, mitte ettevõtja kriitikuna. VTA on otsinud erinevaid lahendusi koostöös toiduainetootjaga.

VTA eesmärgiks on olnud tarbijatele olukorra selgitamine, mitte ettevõtte kritiseerimine. Tuletame meelde, et M.V.Wooli seost ettevõttega kirjeldati EFSA ja ECDC raportis ning sellest hetkest edasi on M.V.Wool olnud kõrgendatud meediatähelepanu all. VTA hinnangul on sellises olukorras oluline jagada inimestele täpsemaid selgitusi. Samuti, võttes aluseks näiteks Pealtnägija kajastuse, ei saa VTA jätta vastamata ajakirjanike teabenõudele. VTA on riigiasutus, kelle kohustuseks on kodanikele oma tegevust selgitada. Oma selgitustes on VTA olnud võimalikult täpne ning kirjeldanud ka erinevate tegevuste põhjusi.