Maagaasihinna tõus võib igal aastal tarbijat uuesti üllatada
Juhul kui Tallinnas on õhutemperatuur - 20°C, on praktika näidanud, et Eesti vajadus maagaasi järele on 6–6,5 miljonit m3 ööpäevas. Samas aga - 30 ° juures oleks vajadus 7,5–8 miljonit ja -40 juures veelgi rohkem. Samas sellised külmi ilmasid koguneb aasta jooksul ühe käe sõrmede jagu ja tegu on tarbimise tippudega. Siit aga küsimus ja probleem – kuidas neid tippe katta. See ei ole ainult Eestis ja Eesti Gaasiga nii, sama probleem tipu katmise vajaduse osas on kõigis energiavõrkudes. Tehniliselt võimaldab Eesti gaasivõrk läbi lasta 11 miljonit m3 ööpäevas.
Kas see tähendab, et maagaasi kasutajad peavad talvel valmis olema gaasinappuseks?
Mis puudutab kodutarbijaid, siis vastavalt maagaasi seadusele on meil kohustus nende gaasivajadus katta ja seda me ka teeme. Vabatarbijatega sõlmitud või sõlmitavates lepingutes aga on kirjas ööpäevased kogused, mille kasvades tuleb otsustada: kas hankida bilansigaasi või hakata kasutama reservkütust.
Levinuim lahendus on see, et kasutatakse reservkütust, eelkõige kütteõli, sest lisaks kauba ehk gaasi puudusele on võimalikud avariid võrkudes ja reservsüsteem peab ikkagi olemas olema.
Kes peaksid reservi pärast muretsema?
Kaugkütte katlamajad. Probleem ongi ju selles, et kaugkütte katlamajad ei taha luua endale küttevaru, kuna kütteõli hind on kõrge.
Aastakümneid tagasi kehtestati nõue hoida mahutites kuu aja küttevaru, mida kasutati siis vastavalt vajadusele aasta jooksul. See nõue kehtis 1990. aastani. Kui kuus aasta tagasi kütteõli hind kallines, loobuti ka varu soetamisest, mille mõju on tunda just külmal ajal. Oleks mõistlik ikkagi vähemalt kolmepäevane varu muretseda. Ma pole nõus väitega, et paljud katlamajad pidid eelmisel talvel gaasi asemel kasutama kütteõli. Vaid pooli Tallinna maju ning Maardu linna maju küttev Iru Elektrijaam, samuti Narva Balti Elektrijaam olid sunnitud gaasi tarbimist vähendama. Teistel seda võimalust polnud.
Eesti Gaasi sõlmitud gaasi tarnelepingud Gazpromiga tagavad igapäevased gaasitarned Eestisse kuni 5 miljoni kuupmeetri ulatuses. Eelmise talvel ulatus Eesti gaasitarbimine väga külmade ilmadega üle 6 miljoni kuupmeetri, lisaks veel Nitroferdi gaasitarbimine, kes ostab gaasi otse Gazpromilt. Kuidas Eesti Gaas seda vahet katab?
Selle nädala ajalehtedes energiaturu inspektsiooni poolt tõstatatud 5 miljoni jutt käib 2006. aasta kohta, 2007. aasta kogused on suuremad. Praegu käivad läbirääkimised Gazpromiga, et suurendada järgmisel aastal ööpäevast tarnekogust 6–6,5 miljoni kuupmeetrini ööpäevas. Paraku pole see kogus piisav näiteks üle 20-kraadise pakase korral.
Eesti, Läti ja Pihkva oblast kasutavad talvisel perioodil Lätis olevat Incukalnsi maa-alust hoidlat. Selle tehniline võimsus on 24 miljonit m3 ööpäevas. Kõik sõltub nüüd ilmadest ja sellest, millised lepingud on sõlmitud Icukalnsi osas.
Lisaks kasutame kindlasti ka võimalust hankida täiendavaid koguseid otse Gazpromi torustikest. Samas aga ükskõik kui palju me hangime, on kindlasti kuskil piir, milleni jõudes selgub, et ikkagi on vähe ja vaja rohkem. Seega on meil võimalik ikkagi müüa vaid nii palju, kui palju on võimalik hankida. Üks asi on soov, teine reaalsus. Seda toetab ka täna kehtiv maagaasiseadus.
Piiratud tarnimise tõttu poleks siis Eesti Gaasil mõtet kutsuda soovijaid võrguga liituma?
Eesti Gaas on jaotatud kaheks ettevõtteks: AS Eesti Gaas ja AS EG Võrguteenus. Direktiivide ja maagaasiseaduse järgi ei tohi võrguettevõte olla gaasi müüja, vaid ta tegeleb ainult võrguga.
Võrguettevõttel on kohustus liita võrgu tehniliste võimaluste piirides kõik soovijad. Gaasivõrgu läbilaskevõimsus on praegu 11 miljonit kuupmeetrit ööpäevas, seega ei saa võrguettevõte keelduda tarbijaid liitmast. Omaette lugu on aga AS Eesti Gaasiga, kes ostab ja müüb gaasi. Eesti Gaas peab hoidma tasakaalus oma ostuvõimalused ja müügivõimalused.
Kuidas suhtute ettepanekusse, et kui karmide talveilmade korral peaks Venemaalt tulevate gaasitarnetega taas raskusi tekkima, tuleb siinsel gaasimüüjal tarbijatele ja klientidele selle eest hüvitist maksta?
Tegelikult pole see uus asi, kuna juba praegustes lepingutes on kompensatsiooni maksmine täpselt kirjas.
Kui pika aja peale on Eesti Gaasil sõlmitud Gazpromiga lepingud nii koguse kui ka hinna osas?
Gaasi koguse osas on sõlmitud tarnelepingud aastani 2015, praegu toimuvad läbirääkimised Gazpromiga, et suurendada järgmisel aastal ööpäevast tarnemahtu 6–6,5 miljoni m3--ni ööpäevas. Hinna osas lepitakse hetkel kokku vaid ühe aasta ulatuses, seega on kokkulepe 2007 aastani.
Kuidas sünnib hinnakokkulepe?
Hinnakokkuleppe aluseks on konkureeriv kütus, läbirääkimistel on aluseks üheprotsendilise väävlisisaldusega kütteõli hind Rotterdami sadamas. See on kütteõli, mida on lubatud kasutada EL-is. Kasutame Gazpromiga süsteemi, et lepime kokku hinna alused ja vaatame need kord kolme aasta jooksul üle.
Kui palju on üldse Eesti Gaasil võimalik läbirääkimistel Gazpromiga oma soove ja ettepanekuid esitada? Või dikteerib Gazprom omad tingimused, millega tuleb vastuvaidlematult leppida?
Läbirääkimistel on alati kaks poolt ja seni oleme saavutanud sellised lepingutingimused, mis rahuldavad mõlemat osapoolt. Kui palju meie ettepanekutega arvestatakse, ei ole küll mõõtnud, see võib olla 20, aga ka 40 protsenti. Kuid ei tasu unustada, et Gazprom pole ainult Eesti Gaasi lepingupartner, vaid ka üks suuromanikke, keda huvitab Eesti Gaasi edukus.
Paraku on pärast Eesti liitumist EL-ga meie võimalused läbirääkimistel ahenenud, kuna EL peab Gazpromiga maagaasi tarnimise üle ise läbirääkimisi.
