Maailma kalleima maali ümber on taas kerkinud kahtlused. Mis eksperte nüüd häirib?

 (80)
Maailma kalleima maali ümber on taas kerkinud kahtlused. Mis eksperte nüüd häirib?
Foto: Wikipedia

Salvator Mundi on legendaarne maal mitmes mõttes. See teos kerkis välja 2005. aastal, kui see müüdi ühe kena aga suvalise tööna 10 000 dollari eest maha ning siis avastati, et tegu võib olla nö viimase Leonardo da Vinci teosega. Viimasel ajal on taas kerkinud kahtlused, et nii see siiski ei ole.

2017. aastal oli 10 000 dollarist saanud 450 miljonit ning sai kalleimaks teoseks maailmas. Selle järel on korduvalt seatud kahtluse alla, kas selle autor ikka on üks maailma tuntumaid kunstnikke.

ArtWatchi Suurbritannia haru kunstiekspert Jacques Franck on nüüd selle laeka uuesti avanud.

Franck ei kasuta oma argumentatsioonis ei teadust ega ajalugu. Ta võrdleb tööd teiste da Vinci teostega ja ütleb, et Salvator Mundi ei vasta meistri standarditele.

"Kui nime nimetissõrm ja keskmine sõrm täielikult välja sirutatud, siis ei saa inimene teisi sõrmi sel moel painutada nagu näeme Salvator Mundi puhul. See on seetõttu ebatõenäoline liigutus," ütleb ta.

See läheb vastuollu da Vinci meisterlikkuse ja detailitäpsusega. Ta oli tuntud kui inimanatoomia ja realistikkuse järgija. Franck toob välja ka veidralt pika ja peene nina ning keemilised lokid ja liigselt varjutatud kaela.

Sellega nõustub ka ArtWatchi director Michael Daley.

"Keegi ei olnud inimkeha suurem ekspert kui Leonardo. Käte probleem on vaid üks seni veel lahti rääkimata probleem selle maaliga. Kui sa avastad ühe probleemi, siis juhtub tihti, et kõik on sel maalil valesti."

Aga võib-olla tegi da Vinci selle viletsal päeval. Asjatundjad aga ütlevad, et neid meistril ei olnud. Franck arvab, et maali autor võib olla kas Salai või Baltraffio, kunstnikud, kes töötasid koos temaga. Kuni "suure avastuseni" arvatigi, et tegu on Baltraffio teosega.

Me ei pruugi kunagi teada, kas Leonardo da Vinci maalis Salvator Mundi, aga lahendamata on veel üks müsteerium. Kes selle teose 2017. Aastal ostis ja kus maal täna asub. Väidetavalt soetas selle Saudi-Araabia kroonprints Mohammed bin Salman.