Euroopa Parlamendis ootab peatselt arutamist Euroopa Komisjoni välja pakutud direktiivimuudatus, mis seaks edaspidi rangemad reeglid virtuaalvaluutadele ja eelmakstud pangakaartidele. Sel nädalal toimunud ECOFINi (majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu) kohtumisel väljendasid direktiivi muudatusele üksmeelset toetust euroala majandus- ja rahandusministrit. Rahandusminister Sven Sester tervitas rahapesu ja terrorismi rahastamist tõkestava direktiivi muudatust ka kolmapäevasel pressikonverentsil.

Muudatuse järgi väheneks eelmakstud pangakaartide maksimaalne summa saja võrra – 150 euroni. Eelmakstud pangakaartide põhiomadus on nende kiire kättesaadavus ja nende suhteline anonüümsus. Just taolisi kaarte kasutasid Euroopa Komisjoni raporti kohaselt Pariisi rünnakute korraldajad.

Rohkem tüli on tekitanud aga uued reeglid, mis puudutavad virtuaalvaluutasid, eesotsas nüüdseks laialt levinud Bitcoini. Direktiivi muudatus paneks virtuaalvaluutaga kauplejatele ja valuutakontode pakkujatele kohustuse koguda andmeid oma kasutajate kohta, hinnata nende „rahapesu ja terrorismi rahastamise riske“ ja edastada andmed vajadusel või käsu korral ametiasutustele. Tõsi, portaali Bitcoin Magazine andmeil koguvad mõned Bitcoini-firmad andmeid juba praegugi, sest seda nõuavad nende partnerpangad.

Eesti Piraadipartei juhatuse liikme Eero Elvisto arvates pole oluline mitte see, kas direktiivi nõue on põhjendatud või õigustatud: seda lihtsalt pole võimalik tagada. „Tegu on ebaefektiivse moodusega, et sätestatud eesmärke täita,“ rääkis Elvisto Ärilehele. „Kas tõesti peaks julgeolekuteenistus sihtmärgiks võtma lõputul hulgal lahendusi, mis on seni toiminud õiguspäraselt ning tärkavadki loomuliku tehnoloogilise arengu käigus?“ Tema arvates viivad seda tüüpi regulatsioonid tehnoloogiliselt taibukaid ja ettevõtlikke inimesi EL-st välja.

Sama seisukohta jagab ka Bitcoini-teenuste arendaja Corné Plooy, kes koos mitme teise Hollandi eksperdiga esitab Euroopa Komisjonile peagi ettepanekud direktiivi muudatuse parandamiseks. „Põhiline on see, et regulatsioon ei suuda arvestada tuleviku arenduste eeliseid või nõudmisi,“ selgitas Plooy Bitcoin Magazine’ile, „meil on vaja ruumi uute ideede rakendamiseks ja kasvatamiseks. Kui EL seda ei paku, juhtub innovatsioon mujal ning Euroopa jääb maha.“

Probleemiks on ka direktiivi mitmeti tõlgendatav sõnastus. Eero Elvisto sõnul pole täiesti selge, kuhu regulatsiooni piir tõmmatakse: see võib puudutada vaid neid lahendusi, kus kasutajate andmete kogumine on juba praegu võimalik, või ka neid, mis juba oma ülesehituselt on seotud anonüümsusega ning nõuaks seetõttu justkui põhjalikku muutmist või täielikku kõrvaldamist. „Esimesel juhul ei teki suuremaid probleeme, välja arvatud regulatsiooni võimalik üleliigsus,“ leiab ta.

Euroopa Komisjoni rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise direktiivi plaanitavad muudatused on esimene laialdane katse virtuaalraha potentsiaalseid turvariske reguleerida. Elvisto näeb algatust aga kui võitlust tuuleveskitega. „Eelkõige loodan, et selliste suundumuste raames ei hakka keegi tark EL ametnik terrorihirmus või selle ettekäändel tehnoloogilisi lahendusi või arvuti -ja krüptograafiateadust tervikuna illegaalseks tunnistama.“

Huvitav on märkida, et erinevalt eelmakstud pangakaartidest pole Europoli selle aasta 18. jaanuari raporti järgi leitud ühtegi tõestust, et terroriorganisatsioon ISIS oleks kasutanud oma tegevuses krüptovaluutasid nagu Bitcoin.