Maailma suurim autotootja arendas välja geniaalse, aga odava „uue” margi, mida kasutatakse rahamasinana

 (50)
Maailma suurim autotootja arendas välja geniaalse, aga odava „uue” margi, mida kasutatakse rahamasinana
Foto: Kim Kyung Hoon, REUTERS

Autokontsern Volkswagen on teinud oma vanast tuttavast mudelist Jetta eraldi uue odava automargi Hiina turu jaoks.

Volkswageni omanduses on järgmised automargid: Volkswagen, Audi, Lamborghini, Bentley, Bugatti, Porsche, Seat, Škoda ja nüüd siis ka Jetta. Lisaks sellele on Volkswageni omanduses veokitootjaid ja mootorrattatootja Ducati, vahendab Helsingin Sanomat.

Miks peaks sellises olukorras esitlema veel üht marki, mis näib olevat samas turusegmendis kui näiteks Škoda?

Küsimus on Hiina turus.

Jetta on suunatud madalama hinnaklassi, oma esimest autot ostvate inimeste turunišši. Selles turusegmendis on Hiinas seni pakkuda olnud vaid kodumaiseid marke.

See nišš on aga Hiinas eriliselt tähtis, sest katab kolmandiku Hiina sõiduautode müügist.

Jetta on Volkswageni jaoks mõistlik, sest see on omamoodi viis raha trükkimiseks.

Investeerida ei ole õieti tulnud millessegi. Olemasolevatest osadest pandi kokku tervik ja mõeldi välja nimi.

Jettat saab praegusel hetkel kahesugusena: traditsioonilise sõiduautona, mille nimi on VA3, ja linnamaasturina, mille nimi on VS5.

Kumbki ei ole uuesti nimest hoolimata uus. VA3 on lihtsalt vana Volkswagen Jetta ja VS5 Seat Ateca.

See on geniaalne, kui vaadata müüginumbreid. „Uus” automark Jetta on Hiinas hästi kaubaks läinud. Seda on esimese kolme kuuga müüdud umbes 30 000 tükki.

Volkswagen ei ole muidugi ainus, kes naudib niinimetatud suuruse ökonoomia pakutavat kulude kokkuhoidu ja tehnoloogia taaskasutust.

Viimastel aastatel on autotööstuses tervikuna toimunud üha rohkem liitumisi. Näiteks alles hiljuti teatasid ühinemisest Fiat Chrysler (mis on Fiati ja Chrysleri ühinemise tulemus) ja Peugeot’ grupp (mis on Peugeot’, Citroëni ja Opeli ühinemise tulemus).

Erinevad tootjad on alati kasutanud ja kasutavad edaspidigi ka teineteise tehnoloogiat mootoritest kuni uste käepidemeteni ilma ametlikuma koostöövormita.

Näiteks Mercedes on kasutanud Renault’ mootoreid ja teinud tihedat koostööd Nissaniga. Uus Toyota GR Supra on aga praktiliselt BMW osadest ehitatud.

Liitumiste taga on majanduslik mõtlemine: ei tasu teha ise, kui võib saada odavamalt juba hea valmis asja.

Liitumiste põhjus on ka see, et automaailmas tegutsejad on kriisis. Tuleb panustada kallist raha keskkonnasõbralikumasse tehnoloogiasse, millest ei ole praeguseks saadud veel korralikku kasumit.

Võib-olla on Jetta puhulgi küsimus selles: müüakse vana uuena hea kasumiga, et saaks investeerida uude.

Tihti on autotootjatel põhimark ja sellest kõrgemal luksusmark: Toyotal on Lexus, Nissanil Infiniti, Hondal Acura, Fordil Lincoln jne.

Jetta on samm teises suunas.

Majanduslikult näib see liigutus olevat tasuv. Aga kui selline „vana tehnoloogia uuena ja suures koguses Hiinasse” poliitika tavaliseks muutuks, paneks see hiinlased (ja kliima) köhima.

Hiina paljudes suurlinnades on probleem halb õhu kvaliteet. Jetta sihtrühm on just suurlinnades elavad noored ostjad.