Tippkohtumisel vastu võetava lõppdeklaratsiooni tekstis öeldakse, et riigil tuleb etendada olulist rolli rahaturgude stabiliseerimisel ja et on vaja regulatiivseid abinõusid, mis tagaksid, et globaliseerimine ei viiks sotsiaalse ebaõigluseni.

"Me oleme arvamusel, et turumajandus tuleb ühendada sotsiaalse vastutusega, et saavutada pikaajaline kasv, stabiilsus ja täielik tööhõive," öeldakse avalduses.

Riigi rolliks on makromajanduspoliitikas stabiilsuse säilitamine, ühiskondliku rahastamise toetamine ja kindel inflatsioonivastane positsioon ning riik peaks kaasa aitama rahaturgude stabiilsusele, läbipaistvusele ja õiglasele konkurentsile, leiti konverentsi lõppdeklaratsioonis.

Tippkohtumisel, mida on nimetatud kõrgetasemeliseks ajurünnakuks, jõuti üksmeelele riikliku- ja erasektori vastutuse õiglase jagamise vajaduses rahaturgudel.

Konverents "Kaasaegne juhtimine 21. sajandil" on jätk novembris Firenzes toimunud nn kolmanda tee kohtumisele. Kolmanda teega tähistatakse pehmet vasakpoolsust, millega tuli välja Briti peaminister Tony Blair.

Berliini tippkohtumisele Blair ei tulnud, sest ta püüab võimalikult palju tegelda oma vastsündinud poja Leoga.

Kohtumisest võtavad osa viis rühmituse G7 liidrit - Clinton, Saksa kantsler Gerhard Schröder ning Prantsuse peaminister Lionel Jospin, Itaalia valitsusjuht Giuliano Amato ja nende Kanada kolleeg Jean Chretien. Kohal on ka Hollandi peaminister Wim Kok, Argentina president Fernando de la Rua, Brasiilia riigipea Fernando Henrique Cardoso, Tšiili riigipea Ricardo Lagos ja Lõuna-Aafrika Vabariigi president Thabo Mbeki.

Reedesest avabanketist Preisi kuningate 17. sajandi lossis Charlottenburgis võtsid osa ka Portugali peaminister Antonio Guterres ning Uus-Meremaa, Rootsi ja Kreeka peaministrid Helen Clark, Göran Persson ja Costas Simitis.