Maailmabränd Mango asub Eesti naisi lummama
Mango esindaja Albasari Caro ütles, et Mango kaubamaja avatakse 300–400-ruutmeetrisel pinnal ühes kahest järgmisel aastal avatavast uuest kaubanduskeskusest. Järgmisel aastal avatakse Linstow ning Viru kaubanduskeskus. Uuel riidepoel tuleb sarnane konseptsioon nagu Mango esindustel Riias ning Kaunases ja Vilniuses. Mangol on üle maailma 684 poodi 71 riigis.
Eestis partner
Mango hakkab Tallinnas tööle frantsiisilepingu alusel. “Kuna oleme just allkirjastamas lepingut oma Eesti partneriga, ei saa me seda veel avalikustada,” ütles ta.
Uue poe avamisse investeeritakse 400 000 – 500 000 eurot (6,3 – 7,8 miljonit krooni). Eesti üksuse tegevust hakatakse kontrollima Mango peakontorist Barcelonast.
Kui Tallinnas valmis Lemoni keskus, soovis Mango ka seal oma poodi avada, kuid Caro sõnul ei jõutud kaubanduskeskuse juhtkonnaga soovitud kokkuleppele.
“Lisaks Tallinna poele, mille avame järgmisel aastal, on meil plaan Eestis veel paar poodi 2005. aasta lõpuks avada. Miks mitte näiteks Tartus,” ütles ta. Detailsematest plaanidest ta rääkida ei soovinud.
“Mango on hea kontseptsiooniga atraktiivne bränd, mida tuntakse juba üle kümne aasta värske, trendika ning kvaliteetse tooteliini ja taskukohaste hindade tõttu,” ütles Caro. “Meie kontseptsioon moodustab disaini ja moetrendide koosmõjul tervikliku profiili, mille kliendid tunnevad ära üle maailma.” Hinnaalanduste tegemine Mango poliitikasse ei kuulu.
Klementi juhatuse esimehe Toomas Leisi hinnangul Mango tulek Klementi strateegiaid ei muuda, kuigi teatavat mõju see firmale avaldab.
“Mango on iseenesest trendikas mark, kuid mitte nii odav kui eestlaste hulgas populaarne Hennes & Mauritz,” ütles ta
Klementil on samuti plaan avada järgmisel aastal uued müügipinnad Linstow’ ja Viru keskuses. Lisaks arendab firma müügitegevust Lätis ja Leedus. Leedus teeb Klementi koostööd sealse suurima rõivamüügiketiga, kellel omakorda on frantsiisilepingute kaudu side Mangoga.
“Eesti turg on väike,” märkis Leis. “Seetõttu on suurtel brändidel palju tähtsamaid turge, kuhu liikuda.” Euroopa Liitu astumisest kasvab tema hinnangul siiski Mango-sarnaste brändide huvi Eesti vastu.
Ka Baltika juhatuse esimehe Meelis Milderi arvas, et Mango tulek ootamatusi ei too.
Mõtles kaua
“Konkurent nagu iga teine,” iseloomustas ta Hispaania brändi. “Tegelikult olen isegi imestunud, et nad Eestisse tulekuga nii pikalt mõtlema jäänud on, kõikidel turgudel, välja arvatud Eestis on nad meie konkurendid.”
Milderi hinnangul on Baltika Monton Mangoga nii hinnaklassilt kui ka kliendibaasilt võrreldav. Baltika järgmise aasta plaanides on Venemaa turg tugevalt esindatud.
Moeajakirja Cosmopolitan Suurbritannia moedirektor Shelly Vella hindab Mangot eelkõige kui kõrgklassi brändi. “Taskukohase hinnaga riided on mõeldud 17–25-aastastele noortele naistele,”rääkis ta. “Mango poodide lettidelt leiab trendikad rõivad, mis on just sellele firmale omases stiilis tehtud kuidagi väga kantavateks. Mango reklaamid on alati väga seksikad, piisavalt jõulised, justkui modellid oleksid vahetult moelavadelt tulnud,” märkis Vella.
Mango suurimate konkurentidena Euroopas nimetas ta brände Zara, French Connection, Warehouse ja Oasis. Mango on eriti populaarne just Suurbritannias.
40 protsenti Mango riietest valmib Hiinas, 20 protsenti Marokos, 10 protsenti Indias ja ülejäänud Euroopas. Firma tootesarjadeks on töötavale naisele mõeldud Dressy, vaba aja sari Casual, eksklusiivne õhtu ja öösari Evening ning noorte spordirõivasari Sportswear. Lisaks kuuluvad Mango kollektsiooni kingad, vööd, käekotid ja ehted. Sajaprotsendiliselt Hispaania kapitalil põhineva firma 2002. aasta käive ulatus ligi 15 miljardi kroonini.
Moeinimesed Mangost
Katrin Kuldma, Klementi disainer
Mango on moekas kaubamärk, mille turule tulek loodetavasti avardab oluliselt eesti tarbija moeteadlikkust. Kõrvuti niisuguse Hispaania märgiga on kindlasti ka Eesti moemärkidel võimalik paremini teadvustada tarbijale moetrende ja tõsta huvi moekas olemise vastu. Mango tootevalik on sarnane Montoni ja Klementi naisterõivaste kollektsioonidega.
Kairi Vilderson, Tallinna Moemaja disainer
Tegemist on ühe Hispaania eduka rõivagigandiga, mis üritab võimalikult kiiresti pakkuda hetke tippmoodi soodsa hinnaga. Kasutatud materjalid on suhteliselt keskpärased, hind ei luba kvaliteedi ja omapäraga liialdada.
Reisides käin ka ise alati Mango, Zara, H&M jm analoogse kontseptsiooniga kauplustes tutvumas, millised hooaja trendiideed on seekord nende üles korjatud.
Odavate trendirõivaste pakkumine tekkis vastukaaluks liiga kallitele disainerrõivastele, kuid on jõudnud minu meelest teise äärmusesse. Nähes hunnikuid odavaid riideid otse põrandal, neis paaniliselt sobravaid inimesi, pikki proovikabiini ja kassajärjekordi, tekkis mul mõte, milleks toota rõivaid veel juurde. Kutsun siinkohal üles vastukaaluks sellisele tarbimishullusele rohkem valima sobivamaid, kvaliteetsemaid, isikupärasemaid rõivaid, millest saaks tunda rõõmu rohkem kui ühe hooaja.
Maire Milder, Baltika jaekaubandusdivisjoni direktor
Mango on Zara kõrval teine Hispaania 90-ndate lõpul maailma kaubandusareenil suuremaid laineid löönud rõivasensatsioon. See, et vaatamata oma turu väiksusele on Eesti Mango huviorbiiti sattunud, on kindlasti kompliment meie tarbijale, sest järelikult peetakse meid piisavalt moeteadlikeks, et selle väikese turuga nende nõudmistele vastata suudame. Üheks ohuks võib aga kliendi jaoks olla see, et paljuräägitud Lääne-Euroopa mõistes soodne hinnatase võib meie kontekstis siiski kohati kallina tunduda, nt kui otsustada Mango hindade põhjal Lätis.
