Maailmakodanik juhib Eesti Telefoni


Eesti Telefoni vähem kui kuu aega juhtinud peadirektor Jaan Männik (51) on pidanud mitut ametit mitmes riigis.

Rootsis sündinud Jaan Männik on lõpetanud Lundi tehnikaülikooli mehaanikaharu. Ta on elanud peale Rootsi, Kanada ja Ameerika ühendriikide ka sellistes eksootilistes kohtades nagu Saudi Araabia ning Jugoslaavia.

"Jäin mingis mõttes maailmakodanikuks, sest polnud võimalik oma rahva keskel kasvada ja elada," ütleb ta.

Jugoslaavias osales Männik projektijuhina ühe sealse paberivabriku uuendamisel Bosnia-Hertsegoviinas Banja Lukas. "Nüüd on seal kõik ära lõhutud," nendib Männik.

Saudi Araabias töötas ta ühes maailma suuremas piimakombinaadis tehnikadirektorina. "ühes otsas kasvatati irrigatsiooniga (niisutamisega) rohtu ja teisest tulid välja valmis piimapakid," kirjeldab Männik sealset tootmisketti, selgitades, "Nad pumpasid keset kõrbe põhjavett üles ja kasutasid seda niisutamiseks."

Kala on üle kõige

"Mulle meeldib toitu teha," ütleb Männik. "Kui meie perekonnas on külalised, siis 90-95 protsendil juhtudest teen mina toitu. Ma ei ole kindel, et ma väga andekas olen, aga mulle meeldib süüa teha."

Männikule meeldib eelkõige suvel õues lõhet grillida ning kalavormi ja Itaalia lasagnet valmistada. "Kala on huvitav teha, aga mõnikord läheb sousti tegemisega kaks tundi aega. Seda tuleb keeta ja siis ta peab aurama, et paksuks läheks," räägib ta. Männiku lemmiksöök on samuti kala. "Ma söön sidruniga ja juustuga marineeritud kala vahukoorega," ütleb ta.

Spordialadest eelistab Männik mäesuusatamist. "Olen noorena ja nüüd ka, nii palju kui aega on, päris hea meelega slaalomit sõitnud," räägib Männik. "Suviti ma olen matkaja."

Eestis pole just palju mäesuustamiseks sobivaid nõlvu. "Kui sa oled 51-aastane, siis on kõige suurem tuhin maha tulnud," nendib Männik. "Slaalomis märkad, et sa enam ei ole 25-aastane. Siis sai end pääle kukkumist 15 sekundiga püsti ja läks edasi." Männiku lemmikmäed on Alpid, kuid ta on slaalomit ka Põhja-Ameerikas sõitnud. "Viimased aastad olen Rootsis käinud suusatamas," lausub ta.

Rootsis sündinud eestlasest maailmakodanik

"Mu vanemad lahkusid Eestis 1944. aastal. Ma sündisin õige kohe peale seda, kui mu vanemad jõudsid Rootsi," räägib Männik.

Ta ütleb, et väliseestlased uskusid peatset koju tagasi pöördumist kuni Ungari sündmusteni 1956. aastal. "Ma kasvasin üles mõttega, et me hakkame varsti jälle kohvreid pakkima ja tuleme Eestisse," lausub Männik.

Männiku isa suguselts on elanud eranditult "nii kaua kui keegi mäletab" Mulgimaal. ülikoolis agronoomiat õppinud isa hakkas Rootsis äri ajama, sest maakohtades ei võetud mitterootslasi omaks. "See oli väike äri, mis importis portfelle, rahakotte ja muid selliseid asju ning müüs neid hulgi Rootsi edasi," ütleb Männik.

Välismulki peab Männik "päris toredaks sõnaks". Samas väljend väliseestlane talle ei meeldi. "Temal on isegi natuke negatiivne kõla tänapäeva Eestis," tõdeb Männik. "Kahju, et me viime mõnikord asja nii kaugele, et jääb mulje, nagu me räägiksime kahest eri rahvast, eestlased ja väliseestlased." Ta möönab, et Eestis on olnud raskusi eestlaste ja väliseestlaste vahelisel asjaajamisel.

Hiiglased võivad rünnata

Maailmas on ühinemas mitmed telekommunikatsioonifirmad. "Maailma mastaabis on Eesti Telefon väike," räägib Männik. "Kui nüüd üks suur elevant otsustab, et ta tahab siia tulla, siis tema reklaamikäive võrdub Eesti Telefoni kogukäibega. Ja ta tuleb ka, tuleb jõuliselt. Ma näen seal suuri ohtusid."

Vastupidiselt arvamusele, et Eesti on oma telekommunikatsiooni käest ära andnud, mõjutab riik oma 51-protsendilise osalusega telekommunikatsiooniturgu Eestis. "Telekommunikatsioon kaotab mitmes riigis monopoolse seisundi ja see juhtub ka Eestis," prognoosib Männik. Kõige tõenäolisemaks konkurendiks peab ta katusorganisatsiooni Global One, mis ühendab Deutsche Telecomi, France Telecomi ja US Printi. "See on tohutult suur ja võimas organisatsioon," kinnitab ta. Konkurentidena tuleb arvesse enamik Eesti naaberriikides tegutsevatest telekommunikatsiooni firmadest.

Telekommunikatsiooni alal on Männik töötanud nüüdseks seitse aastat. Enne Eesti Telefoni tulekut oli ta Rootsi suurima telekommunikatsioonikontserni Telia leival. Telia karjääri alguses, kuus aastat tagasi võttis Männik osa Eesti Telefoni loomiseks peetud Telia, Soome telekommunikatsioonikontserni Tele ja Eesti Telekomi läbirääkimistest. "Ma tõlkisin neid juttusid ja olin ettevalmistustöös kaasas," ütleb Männik. "1991. aastal oli raske leida inimesi, kes oskaksid vahetada eesti ja inglise keelt."

"Mul tuli oma töö käigus sellest hiljem kasu," tõdeb Männik. "Olin tõlgina väga informeeritud kõigist taustadest."

Peale läbirääkimisi oli Männik kaks ja pool aastat Tallinna Telefonivõrgu direktor. "Kui ma Tallinna Telefonivõrgust ära tulin, siis juhatuse esimees Toomas Sõmera küsis minu käest, kas ma tuleksin Eesti Telefoni tagasi," rääkis Männik. Peale poolteist aastat Rootsis tuligi Männik taas Eestisse, siis juba Eesti Telefoni peadirektoriks.

KRISTJAN OTSMANN

Eesti Telekomi peadirektor Toomas Sõmera: "Teda iseloomustab rahulik lähenemine kõigele: temaga saab arutada iga küsimust Ast ja Bst peale. Sissemonteeritud tagasihoidlikkus ei takista teda firma tippjuhina ründamast, kui vaja, aga oma natuurilt on ta väga tagasihoidlik inimene."