Maailmakuulus telesaade “Kes tahab saada miljonäriks” leidis endale uue omaniku

 (3)
Maailmakuulus telesaade “Kes tahab saada miljonäriks” leidis endale uue omaniku
EPL

Briti firma Celador Productions välja töötatud telemängu mängitakse 69 riigis.

Sarjade ja sõude formaatide väljatöötamisele ja produtseerimisele pühendunud väike produktsioonifirma tegeleb igasuguste raadio- ja telesaadetega, ent kahtlemata on neile kõige enam tuntust  toonud telemäng “Kes tahab saada miljonäriks”. Põhjuse firmast rääkida annab hiljuti 2,6 miljardi krooni eest Taani produktsioonifirmale 2waytraffic müüdud saatelitsents, mis hakkabki edaspidi kasumit tootma uutele omanikele. Aga kuidas see äri toimib?

Juhiseid sadu lehekülgi

Olgugi et TV3 saate litsentsi maksumust avalikult kommenteerida ei saa, tuleb ekspertide hinnangul Eesti telekanalil sarja hooajalitsentsi eest maksta 50 000–100 000 dollarit (ehk 600 000–1 200 000 krooni). Vastutasuks antakse TV3-le ennenägematu brändipiibel, kus on kirjas sadade lehekülgede kaupa detailseid juhiseid alates stuudio kujundusest ja lõpetades koostatavate küsimuste raskusastmetega. “See on üks mahukamaid, mis TV3-l saadete puhul üldse olnud. Piltlikult öeldes võiks ette kujutada kahte ülipaksu raamatut, kus kõik reeglid detailselt kirjas. Sisuliselt räägime 2000 leheküljest juhistest,” selgitab TV3 saatemeeskond.

Kuivõrd kindlate reeglite kohaselt toimiva saate puhul isetegevusest rääkida ei saa, siis järgitakse konkreetseid juhendeid ka küsimuste koostamisel. Vajadusel mugandatakse rahvusvahelisi küsimusi veidi kohalikumaks, kuid näiteks on omanikud Eestile soovitanud rohkem küsida popiidolite laulude, vanuse, perekonnaseisu jms kohta. Seda seepärast, et tegemist ei ole tõsimeelse mälumängu, vaid suure sõuga.

Reeglite eiramisest või ebaõnnestumisest ei saa saate puhul juttugi olla, sest litsentsi omanik hoiab kätt tugevalt pulsil. Toimib nii reitingut puudutav aruandlus kui ka järelevalve, antakse süsteemselt aru võitude ning muude andmete kohta.

“Küsimuste raskusastet saab teiste riikidega väga hästi võrrelda näiteks välja läinud summade kaudu ehk kui suur on keskmiselt ühes saates välja makstud rahasumma,” rääkis TV3 avalike suhete juht Annely Adermann.

Samas kinnitab TV3, et eetris olevat telesõud omaniku vahetus ei puuduta ning töö jätkub samas vaimus. Saate litsents on TV3-l omandatud hooaja lõpuni. Lepingu pikendamise kohta TV3 kommentaare ei jaga.

Arvudes

•• Esimest korda oli “Kes tahab saada miljonäriks” (Who Wants To Be A Millionaire) eetris Suurbritannias 4. septembril 1998, olles eelnevalt mitmete otsustajate poolt tagasi lükatud.

••  Igal pool maailmas võistleb enamasti 10 võistlejat, 8 on Armeenia, Makedoonia, Nigeeria ja Eesti versioonis, 6 võistlejat Bulgaaria, Soome, Islandi mängudes.

•• USA-s on 2004. aastast rahasummasid vähendatud 32 000 dollarilt 25 000-le, 64 000 dollarilt 50 000-le ja 125 000 dollarilt 100 000-le.

•• Mängu on mängitud 69 riigis, 22 riigis on tulnud välja peavõit (ehk siis miljon). Korraldajafirma huvitav tähelepanek on: kui ühes riigis on pika aja peale peavõit välja tulnud, siis tuleb üsna ruttu ka järgmine. Miljonivõitjaid on 45, Jaapanis koguni 20.

•• Eestis on kahel korral jõutud eelviimase küsimuseni. 250 000 krooniga on saatest lahkutud neljal korral.

•• Eelmisel aastal oli Eestis väljamakstud võidusumma kaks-kolm tuhat krooni suurem kui Suurbritannia keskmine.