Paeti sõnul on Maailmapank suurim globaalse haardega valitsustele laenav ja reformidealast nõu andev arengupank, teatas välisministeeriumi pressitalitus. „

"Eesti ekspertiis IT-valdkonnas nii riigi- kui erasektoris on kasutatav näiteks e-valitsemise ja e-maksunduse osas. Pakume ka Maailmapangale võimalust IT-ekspertide kogemuse kasutamiseks," märkis ta.

Zoellick avaldas tunnustust Eestile majanduskriisi mõjudega toimetulekul ning riigi eelarvetasakaalu hoidmisel. Paet tutvustas Zoellickile Eesti euroalaga liitumise kava.

Eesti on Maailmapanga arengukoostööprojektide doonorriik alates 2006. aastast. Paet toonitas, et võimalusel on Eesti Maailmapanga koostööettepanekuid arengukoostöö planeerimisel alati arvestanud.

„Eesti on panustanud mitmetesse Maailmapanga fondidesse. Näiteks Rahvusvahelise Arenguassotsiatsiooni, Kosovo jätkusuutlikku tööhõivepoliitikat toetavasse sihtfondi ning käesoleval aastal loodud Haiti ülesehituseks loodud usaldusfondi,“ rääkis Paet.

„Eesti on ka ise Maailmapangalt ja selle ekspertidelt enne 2000. aastat abi saanud ja meie jaoks on oluline olla aktiivne panustaja nüüd, kus saame oma reformikogemust ja ekspertiisi jagada,“ lisas ta.

Zoellicki sõnul on Eesti kogemused e-riigi ja reformitegevuse osas igati teretulnud Maailmapanga projektidesse.

Maailmapank koondab 5 liikmesorganisatsiooni: Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (IBRD), Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon (IDA), Rahvusvaheline Finantskorporatsioon (IFC), Mitmepoolsete Investeeringute Kaitse Keskus (MIGA) ja Rahvusvaheline Investeerimisdispuutide Lahendamise Keskus (ICSID).

Eesti on Maailmapanga liige alates 1992. aastast ja selles püsivalt esindatud alates 2000. aastast. Eesti tegutseb Maailmapangas tihedas koostöös Põhja- ja Baltimaadega.

Viimati laenas Eesti Maailmapangalt 2000. aastal, rahastamaks investeeringuid Eesti maanteede võrku. 1990ndatel aastatel Maailmapangalt saadud laene ja tehnilist abi kasutas Eesti nii põllumajanduse, energeetika kui tervishoiu valdkonnas.