Maailmapank suunab jätkuvalt miljardeid fosiilsetesse kütustesse

 (16)
Kliimaprotest Lõuna-Aafrikas, kus avaldati meelt maailma pikima naftatoru rajamise vastu.
Kliimaprotest Lõuna-Aafrikas, kus avaldati meelt maailma pikima naftatoru rajamise vastu.Foto: KIM LUDBROOK, EPA/Scanpix

Hoolimata sellest, et Maailmapank on vandunud võitluses kliimamuutustega solidaarsust, on organisatsioon viimase kahe aasta jooksul investeerinud üle kahe miljardi dollari fosiilkütustesse, ütleb Saksa keskkonna lobigrupp Urgewald.

2015. aastast alates, kui Maailmapank liitus Pariisi kliimaleppega – mille oluliseks osaks on võitlus kliimamuutustega – on organisatsioon kulutanud enam kui 12 miljardit dollarit sellist liiki projektidele, kirjutab Bloomberg. Ajavahemikus 2014-2018 tehtud investeeringud küündivad sama summani.

Urgewald väidab seda Maailmapanga enda poolt iga-aastaselt avalikustatud andmete põhjal, mis näitavad, millistele projektidele, ettevõtetele ja valitsustele organisatsioon raha jagab. Urgewaldi värskeim arvutus näitab, et suur osa viimase viie aasta jooksul tehtud investeeringutest – mis küündisid 10,5 miljardi dollarini – suunati otseselt sellist liiki projektide rahastusse.

Maailmapank ise ütleb, et lõpetas 2019. aastal investeeringud nafta- ja gaasitööstusse, kuid jätkab nendest ressursidest sõltuvate arengumaade toetamist, tehes soovitusi majanduslikult elujõuliste energialahenduste osas. „Töökindlad energiateenused on väga olulisel kohal Covid-19 viiruse leviku tõkestamisel ja sellevastases võitluses,” märkis organisatsioon.

Seotud lood:

Samal ajal on järjest suurem osa rahvusvahelisi finantsinstitutsioone võtnud üleilmse kliimasoojenemise aeglustamise eesmärgil fookusesse hoopis taastuvenergia projektide toetamise ning süsiniku jalajälje vähendamise.

ÜRO keskkonnaprogrammi teadlased on öelnud, et kui jätkatakse tänases tempos, siis kasutab maailm 2030. aastaks fossiilseid kütuseid 120% enam, kui on Pariisi kliimaleppega kokku lepitud. Nimelt näeb Pariisi lepe ette, et maailmariigid püüavad hoida selleks ajaks maailma kliima soojenemise alla 1,5 kraadi.

Maailmapank ütles pärast Urgewaldi uuringu avaldamist, et ilma meetmeteta, mis aitavad mahendada kliimamuutuste mõju, satub 2030. aastaks üle 100 miljoni inimese vaesusse. Urgewald jäi aga selle juurde, et Maailmapank ise on osa probleemist ning pole suutnud vähendada fosiilkütustele minevat rahalist toetust.

„Nad lubasid, et aitavad kaasa maailmariikide energia üleminekule, aga tegelikult on nad ainult tugevdanud fosiilkütuste positsiooni maailmas,” nentis Urgewaldi vanemnõunik Heike Mainhardt.