Esimene kontakt Maailmapangaga oli Elistel 1994. aasta suvel, kui ta asus seal tööle internina. “Maailmapangast sai alguse minu sügavam huvi majandusarengu ja arengutöö vastu,” ütles Eliste.

Eliste on töötanud projektide kallal Armeenias, Baltikumis, Indoneesias, Hiinas ja Kirgiisias. Möödunud aasta oktoobrist tegutseb Eliste ökonomistina Aafrikas Tansaanias.

“Ma ei kahelnud hetkekski, kui mulle pakuti võimalust Aafrikas töötada.”

##Vastutusrikkale ametikohale sai ta Maailmapanga Young Professional (Noor Professionaal) programmi raames, mis on esimeseks astmeks hiiglasliku finantsinstitutsiooni karjääriredelil ning mille ideeks on koolitada Maailmapanga tulevasi kesk- või tippjuhte.

“Tahan olla kliendi vahetus läheduses, otse action’i sees ning tunda arengutöö väljakutseid vahetult oma nahal,” ütles Eliste.

Kohanemisraskusi tal Aafrikas ei olnud. “Konsultandina olin suhteliselt hästi kursis Maailmapanga rutiiniga, sisuline muutus seisnes töö laadis,” ütles ta. “Konsultandina keskendusin peamiselt teatud kitsale tehnilisele alale, nagu näiteks majandus- või finantsanalüüs, nüüd tuleb tegeleda sisuliselt kõigi projektijuhtimise aspektidega, alates konsultantide töö koordineerimisest poliitilise dialoogini klientriikide valitsustega.”

Soovib tõestada, et vaesust saab leevendada

Eliste soovib tööga tõestada, et vaesuse leevendamine ei ole mitte pelgalt jutt, mida aetakse kõrgetasemelistel konverentsidel, vaid reaalselt saavutatav ka kõige raskemas majandus-poliitilises keskkonnas.

“Majandusreformide mõju inimeste elule ei ole alati otsekohene, ja tihtipeale võivad isegi väga head reformid inimeste heaolu lühiajaliselt vähendada, enne kui elu paremuse poole hakkab liikuma,” ütles ta. Oma töös puutub Eliste vahetult kokku vaesuse ning selle tekitatud probleemidega, olles umbes veerandi tööajast rohujuure tasandil vaestes piirkondades projekte ette valmistamas või üle vaatamas.

“Need on kohtad, kuhu ei vii teid, kus pole elektrit ja puhast joogivett, kus vaesus ja võimaluste puudus sunnib inimesi pidevalt olelusvõitlusele,” ütles ta.

“Kui meie tööl on positiivne mõju, siis ei pea tõendeid selle kohta kaugelt otsima. Inimesed tulevad siis sind tervitama käed pikalt ees, silmad täis siirast rõõmu. Kunagi ei lasta siis sul külast lahkuda, teed pakkumata või lammast veristamata,” ütles Eliste.

Tansaanias keskendub Eliste vaesuse leevendamisele ja loodusressursside jätkusuutlikule haldamisele.

“Ega siin konkreetseid meetodeid ega kuldmuna ei ole. Poliitikareformid, mis suurendavad erasektori arengut ja valitsusinstitutsioonide läbipaistvust ja vastutust kodanike heaolu eest, on alati kriitilise tähtsusega,” ütles ta. “Aga nende mõju lihtinimestele ei pruugi alati soovitult jõustuda, kui inimestel pole informatsiooni oma õiguste kohta.”

Tansaania valitsuse esindaja Felix Malwe sõnul töötab ta koos Elistega Tansaania metsakaitseprojekti kallal. “Maailmapanga kaudu üritab ta meile abi osutada,” ütles Malwe. “Kuigi oleme koos töötanud juba poolteist kuud, ei ole ma teda veel reaalselt näinud, kuna meie töö käib e-posti vahendusel,” lisas ta. Seetõttu ei osanud Malwe ka Eliste iseloomustamiseks midagi enamat öelda.

“Tuletan endale pidevalt Washingtonis peakorteris olles või klientriikide valitsusesindajatega suheldes meelde, et minu töö eesmärgiks on eelkõige aidata inimestel üle saada takistusest mis piiravad nende igapäevaseid võimalusi vaesusest välja rabelemiseks. Soovime muutusi inimeste eludes, mitte teenida protsessi protsessi pärast,” rääkis Eliste.

Aafrika elanik teenib alla dollari päevas

Väljakutsed Aafrikas tema sõnul otsa ei lõpe. “Rohkem kui 300 miljonit inimest ehk üle poole kontinendi elanikkonnast elab siiani täielikus vaesuses. Nende sissetuleku tase on vähem kui dollar päevas,” ütles ta. “Võrdluseks või tuua, et Euroopa Liidu lehmad teenivad subsiidiumide näol keskmiselt ligi kuus dollarit päevas.”

Elise sõnul võivad HI-viirus ning aids nurjata kõik senised edusammud inimkapitali arengus. Lisaks on ligi 97 protsenti maailma malaariasurmadest Aafrikas.

“Sõjalised konfliktid on sundinud paljusid riike oma arengus aastakümneid tagasi astuma. Erinevalt laialt levinud arusaamast ei ole sõjaliste konfliktide põhjuseks Aafrikas aga mitte etnilised erimeelsused, vaid vaesus ja võimaluste puudumine, mis viib elanikkonna sotsiaalse marginaliseerimiseni,” rääkis ta.

Aafriklased ja eestlased teineteisest tema sõnul palju ei erine. “Tansaanlased on väga siirad ja südamlikud inimesed, kellega on alati lihtne suhelda. Hoolimata raskustest on nad alati elurõõmsalt naeratavad, abivalmid ja mis mind isiklikult hämmastab – väga ausad,” rääkis ta. Eliste on kohtunud Tansaanias paljude väga erudeeritud ja laia maailmavaatega inimestega.

Arvab, et Eestil on seni suhteliselt hästi läinud

Töö kõrvalt Aafrikas ning Aasias üritab Eliste kursis olla ka Eesti asjadega. “Ma arvan, et meil on siiani suht hästi läinud. Oleme saavutanud stabiilse poliitilise ja makromajandusliku keskkonna, ehitanud üles suhteliselt tugeva institutsionaalse raamistiku, meil on suhteliselt hea valitsuskapasiteet ja madal korruptsioon,” ütles ta. “Need on väärtused, millega ei saa just paljud riigid hoobelda.”

Eliste püüab meie arenguteed analüüsides võrrelda maadega, kus ta töötanud on. “Põhjamaadega võrdlemine ei anna alati täielikku pilti meie saavutustest. See aga ei tähenda, et ma ei näe probleeme,” ütles ta. “Viimaste aastate kiire majandusareng on endaga kaasa toonud sotsiaalse kihistumise, mille negatiivseks väljundiks on kasvav kuritegevus.”

Nädalavahetustel üritab Eliste Dar es Salaamist, kus ta praegu elab, välja sõita. “Tegelen aktiivselt sukeldumisega. Lapsepõlvest saati olen tegelenud fotograafiaga, pildistan loodust ja inimesi,” ütles ta.

Eliste on abielus ning tal on 11-aastane poeg. Tema perekond elab hetkel Washingtonis.

Eliste edu pant on töökus

Rahvusvahelises Valuutafondis IMF ökonomistina töötava Peter Lõhmuse kontor asub Washingtonis Eliste kontorist üle tee.

"Tema edu pant on hirmus töökus," ütles Lõhmus. "Ma olen teda ikka näitena toonud, kuidas saab ka Lõuna-Eesti küngaste vahelt suurde maailma ennast välja rabeleda. Kusjuures ta ei teinud seda isegi mitte läbi Tallinna."

Lõhmuse sõnul nõuaks Eestisse tööle naasmine Eliste positsiooniga inimeselt erilist annust patriotismi. Eliste on tema sõnul kolm või neli kuud aastast reisil. EPL