Maailmatasemel tervishoiu innovatsioon võiks hoida osa Eesti kergetööstusest ka kriisi ajal töös
Eelmisel nädalal andis Kuressaare haigla sotsiaalmeedia vahendusel teada, et on koroonaviirusega võitlemise perioodil jätkanud investeeringuid ka ristnakkumise peatamisse. Nii jõudsid päev enne suurt reedet haiglasse 150 tekki ja 150 patja, mis on nö hingamismaskiga, pakkudes seeläbi täielikku kaitset viiruste eest ja muutes haiglakeskkonna turvalisemaks nii patsientidele kui töötajatele.
Tegu oli Pärnus tegutseva ettevõtte Gabriel Scientific OÜ juba mõnda aega tagasi välja töötatud ja tänaseks ka üleilmselt patenteeritud SleepAngel PneumaPure vooditoodetega, mis ei paku kaitset mitte ainult viiruste, vaid ka igasuguste allergeenide, vedelike ja patogeenide eest. Varasemast ajast on Kuressaare haiglal olnud sarnased tekid ja padjad kasutusel sünnitusosakonna perepalatites.
Kuressaare haigla ei ole ainuke Eesti haigla, mis neid filtertehnoloogial toodetavaid ja selle poolest maailmas ainulaadseid vooditooteid juba mõnda aega kasutanud on. Neid on veel kasutusel üle kümne haigla üle Eesti. Teiste hulgas nii Pärnu, Viljandi, Jõgeva, Kohtla-Järve ja Narva kui ka mitmetes Tallinna ja Tartu haiglates.
Kuressaare haigla tellimuse valmistamiseks läks ettevõttel umbes kolm nädalat aega. Haigla tegi tellimuse märtsi keskel, kui tuvastati esimesed koroonaviirusse haigestunud. „Nad andsid tellimuse sisse seetõttu, et aasta tagasi nad olid alustanud SleepAngeli toodete kasutamist nad teadsid, mis nad endast kujutavad,” rääkis ettevõtte Eesti esindaja Aile Pilberg.
Kuna kuu aega tagasi hakkasid ka rahvusvahelised tellimused kasvama, võeti Kuressaare haigla tellimus esmajärjekorras ette. Haiglate kõrval on ka Eestis tegutsevad hooldekodusid asunud SleepAngeli tooteid kasutama. Nende hulgas on olnud nii mitmed Südamekodu hooldekodud üle Eesti kui ka hooldekodusid nii Hiiumaal, Saaremaal ja Viljandimaal.
Kasutab spetsiaalset tehnoloogiat
„Me oleme oma toodetes kasutusel olevast filtertehnoloogiast rääkides kasutanud sõna mask, kuna täna räägitakse väga palju hingamismaskidest ja seeläbi on ka asi arusaadavam,” rääkis ettevõtte Eesti esindaja Aile Pilberg. Ta selgitas, et SleepAngeli tooted on pehmed pinnad, täidetud tekstiilid, mis on hermeetiliselt suletud ja vedelikukindlad.
„Nad hingavad nanopoorse filtri kaudu, mille tihedus ei lase patogeene, baktereid ega viiruseid nende pehmete pindade sisusse,” rääkis Pilberg. Kui tavaliselt proovitakse patju ja madratseid haiglates kaitsta erinevate hügieenikilede või muude materjalidega, mis pannakse neile ümber või peale, siis SleepAngeli toodetes on kasutatud Eesti ettevõtte poolt patenteeritud tehnoloogiat, mis takistab toodete sisusid saastumast.
„Pehmed pinnad on täna meditsiiniasutustest kõige vähem tähelepanu saanud ehk et mis seal sees toimub, kui palju sealt tuleb nakkuvaid haigusi ja levib infektsiooni. Kui me väga järjepidevalt puhastame kõik kõvad pinnad ära, ei pööra me aga tähelepanu voodisisudele, kus patsient kõige kauem viibib ja kuhu talletub kõik see, mis õhus ringleb,” märkis Pilberg. Samas on mitmed uuringud öelnud, et padi on vektoriks infektsiooni edasikandumisel.
SleepAngeli padjad on kohapeal puhastatavad ja desinfitseeritavad. „Kattematerjal on vedelikukindel, aga piisavalt hingav, et ta ei ajaks higistama. Kõigile nendele toodetele pannakse püürid ja linad ümber ning enne uue panemist padi desinfitseeritakse,” kirjeldas SleepAngeli esindaja. Ta märkis, et nende toodetel on sisuliselt kolmekomponendiga barjäär, et miski, mis patsienti ohustada võiks, nende sisusse ei pääseks.
Ka on näiteks maailma terviseorganisatsioon avaldanud, et iga-aastaselt sureb Euroopa Liidus 40 000 inimest haiglainfektsiooni tõttu. „Kujutage ette, et iga päev kukuks alla lennuk, kus on pardal 130-150 inimest? See on täpselt samasugune suurusjärk – igapäevaselt sureb Euroopa Liidus umbes 130 inimest infektsioonijärgsesse surma,” lausus Pilberg. Eesti kohta neid andmeid seni avaldatud ei ole.
Kuigi SleepAngeli vooditooted on kallimad kui tavalised padjad ja tekid, siis Pilbergi kinnitusel aitavad nad haiglatel kulusid kokku hoida ja keskkonna jalajälge vähendada. „Kui soetatakse padjad, mis heal juhul peavad vastu kuni kolm kuud – ja siis visatakse nad lihtsalt ära –, siis meie patjadel on juba garantii kaks aastat,” märkis ettevõtte Eesti esindaja.
SleepAngel toodab lisaks meditsiiniasutustele mõeldud tekkide, patjade ja madratsite kõrval ka kodutarbijale mõeldud tooteid, kus on kasutatud teisi katte- ja sisumaterjale. Kodutarbija on ettevõttel nüüd rohkem fookusesse võetud ka sellepärast, et nende tooteid on tellinud ka mitmed maailmatasemel spordiklubid, kes on alustanud Eesti ettevõtte tekkide ja patjade kasutamist nii treeninglaagrites kui kodudes.
„Spordimeedikud võtavad tervele tiimile neid tooteid, et nad ei riskiks treeninglaagrites või võistlustel olles mingisuguse viiruse saamisega,” põhjendas Pilberg. Näiteks Movistari jalgratturite meeskond pikendas ka teiseks aastaks SleepAngeliga lepingut.
Suurtellimus Walesist
2014. aastal asutatud Eesti ettevõtte tooteid tarnitakse täna ligi 50 riiki üle maailma, pidevalt on töös tellimused 30-40 riigist. Kui Pärnus asub ettevõttel nii tootearendus kui tootmine, siis teine tootmisüksus on rajatud USA-sse, Indianapolisesse, kus kasutatakse Spry kaubamärki. Selle aasta jooksul plaanitakse laienemist ka Saudi-Araabiasse. Nii Eestis kui USA-s töötab ettevõtte heaks umbes 30 töötajat.
Viimane kuu aega on ettevõttele palju tööd toonud, SleepAngeli tellimuste mahtu on kaheksa korda kasvanud. „Oleme kahekordistanud tootmistöötajate arvu,” rääkis ettevõtte omanik Sven Jürisoo. Osad inimesed käivad praegu lausa kolmes vahetuses tööl. Kuu tagasi otsustas näiteks Wales, et vahetab kõikide haiglate ja välihaiglate intensiivravi osakondades padjad, tekid ja madratsid Eesti ettevõtte omade vastu välja.
Selle tellimuse maht küündib umbes 7500 tooteni. „See on umbes sama suur, kui Eestis on haiglavoodeid kokku,” märkis Jürisoo. Walesi eeskuju on järgimas ka Šotimaa ja Inglismaa, kellega kokkulepped on ettevõttel hetkel vormistamisel.
„Me toodame ka positsioneere, mis on väga erinevad kujuga – nad võivad olla kolmnurgad, kiilud jm erikujud –, reeglina neid kasutatakse intensiivravi osakondades. Tänaseks on hüppeliselt tõusnud nõudlus meie silindrite järele, mida kasutatakse Covid-19 haigete kõhuli positsioneerimisel, kui patsiendil on kriitiline kopsureaktsioon, et jätta rindkere survestamata,” lisas Jürisoo.
Ka rääkis SleepAngeli omanik, et kuigi Covid-19 on praegu ristnakkuseohule haiglates palju tähelepanu pööranud, ei ole see siiski kõige hullem haigus, mis haiglates võib ringelda, kuid seniajani on pehmete pindade puhastamine ning nende puhtus vähe tähelepanu saanud. Ka on see teema, millele võiks rohkem tähelepanu pöörata ka hotellid, kus erinevad inimesed kasutavad korduvalt samu tekke, patju ja madratseid.
Kui eelmisel aastal jäi ettevõtte käive natuke alla nelja miljoni, siis selleks aastaks ennustab Jürisoo oluliselt kõrgemat numbrit. Sellele aitab kindlasti kaasa suur kasv USA turul. „Ameerika oli juba eelmisel aastal kõige suurem turg ja ma ei näe selles ka sel aastal muutusi,” põhjendas Jürisoo. Tema sõnul aitab Eesti tootmisüksus osade toodetega ka USA tootmist. Samas läheb ettevõttele väga ka korda, mis toimub koroonaviiruse tingimustes Eestis.
Küsis riigilt abi, et kergetööstus töös hoida
Märtsi lõpus saatis Gabriel Scientific pöördumise valitsuse kriisikomisjonile, kus käis välja, et kui riik paneks õla alla Eesti haiglate ja hooldekodude varustamiseks SleepAngeli toodetega – ehk finantseeriks haiglate hankeid –, aitaks see töös hoida ka mitmeid Viljandi- ja Pärnumaal tegutsevaid kergetööstusi, kelle tootmismahud on viiruse tõttu ka löögi alla sattunud, kuid kes võiks tagada SleepAngeli toorainega varustamise kuni 90% ulatuses.
Ettevõtte omanik Sven Jürisoo käis välja, et ennekõike võiks välja vahetada intensiivravi osakondades kasutusele olevad pehmed pinnad. See viiks ühelt poolt Eesti intensiivravi võimekuse uuele tasemel, samas annaks vahepealsel ajal ohtu sattunud sektorile tööd ning aitaks tõsta desinfitseerimisvahendite ja desinfitseerimisprotseduuride efektiivsust.
„Juhul, kui eelnev realiseeruks, võiks riik olla abiks ja selgelt välja öelda, miks selline otsus riigina tehti – ehk promoda antud otsust, teha selle valdkonna “tiigrihüpe”. Selles kriisis otsivad kõik riigid parimaid praktikaid ja seeläbi suudaksime sisse tuua teisi riiklikke tellimusi ja suurendada eksporti,” põhjendas ta.
Jürisoo tõi veel välja, et sektori, mida selline suur riiklik tellimus võiks toetada, aastane käibemaht on seni olnud 150-180 miljonit eurot ning edu korral võiks sellise tarneahelaga tagatud turu maht olla kaks korda suurem. Ka viitas ta juba 25. märtsi kirjas Walesi tervishoiusüsteemis tehtud otsusele. „Tellimused on saabunud ja hetkel tootmises,” lausus Jürisoo.
Kuigi ettevõte sai oma 25. märtsil saadetud pöördumisele juba 28. märtsil terviseameti juhilt Merike Jürilolt vastuse, märgiti seal, et kuna haiglad on praegu varustatud nõuetele vastavate vooditoodega, ei pea amet vajalikuks haiglate pehmete pindade välja vahetamist. „Tavapärased haiglates kasutatavad puhastusvahendid ning meetodid ja nõuetekohane voodipesu ja prügikäitlus on piisavad meetmed, et tagada Covid-19 patsientide ohutus,” ütles terviseameti juht ettevõttele saadetud kirjas.
Terviseameti peadirektori asetäitja tervisekaitse alal Jelena Tomasova ütles Ärilehele, et nad on saanud kodumaistelt tootjatelt mitmeid pakkumisi – mistõttu nad on neile väga tänulikud ja mõistavad ka mõju, mis koroonaviirus on ettevõtete tarneahelatele olnud –, kuid temagi rõhutas, et haiglate sisustus ja vahendid on spetsiifiline valdkond ning nõudeid sellele reguleerib määrus.
„Selle määruse nõuetest lähtuvalt on haiglad varustatud vajalike vahenditega,” lausus Tomasova. Ka märkis ta, et terviseamet ise ei reguleeri kuidagi haiglate sisseseadega varustatust, mistõttu ei ole ka haigla vooditoodete tellimine otseselt terviseameti otsuspädevuses.
„Nakkusohutuse tagamine haiglakeskkonnas on haiglate kohustus, sh peab olema tagatud nõuetele vastav sisseseade, pinnad ja materjalid peavad olema puhastatavad ja vajadusel desinfektantidega töödeldavad. Iga haigla ja tervishoiuteenuse osutaja vastutab selle eest, et pindade kaudu nakkus ei leviks,” sõnas Tomasova. Ta märkis, et ettevõtted võivad oma lahendusi otse tervishoiuasutustele pakkuda, kes siis saavad neid pakkumisi kaaluda ja vajadusel kasutada.
Soovitab ühe opereerimismadratsi analüüsi saata
„Riik on ju süsteem oma regulatsioonidega ja seal on oma bürokraatia. Ju siis on muud teha ja seda riski ei peeta nii suureks,” tõdes SleepAngeli juht Sven Jürisoo. Küll aga esitab ta üleskutse arstidele, kes igapäevaselt steriilsetes ruumides inimesi opereerima peavad.
„Nende enda tervise seisukohalt oleks neil vaja ühte asja. Neil oleks lihtsalt vaja võtta üks operatsioonilaual olev madrats ja lasta seda Tartu ülikooli mikrobioloogia laboris lõhki lõigata ning teha ära mikrobioloogilised uurigud,” soovitas ta. Jürisoo sõnul näitab see, kui tõsine tegelikult võiks olla pehmetest pindadest lähtuv infektsioonioht.
„Me oleme uurinud operatsioonilaudu Šveitsis ja ma julgen väita, et see aeg ei ole üldse pikk, kui need madratsid on väga erinevate ohtlike patogeenidega saastunud. See on risk mitte ainult patsientidele, vaid ka abi andjatele. Me peame mõtlema ka Eesti arstide peale,” märkis SleepAngeli omanik.
